Esileht » Uudis » Keskmine »

Kihelkonnapäeval Rapla kirikus meenutati Evald Saagi

01.08.2012 | | Rubriik: Keskmine, Kirikuelu

Rapla kirikuaias, esiplaanil õpetaja Eenok Haamer, kelle kokkupuuted Evald Saagiga algasid aastast 1957.

Rukkililled ehtisid Masingute-Saagide matmispaika Rapla kalmistul ja õilmitsesid vastu ka pühakojas kirikutekstiilidelt, kui ringkäigult kalmistul jõuti armulauaga jumalateenistusele kirikusse.

Raplas tähistati 22. juulil, kiriku nimipühaku Maarja-Magdaleena päeval mitme märkimisväärse sündmusega traditsioonilist kihelkonnapäeva. Väärilise kandidaadi puudumisel jäi seekord välja andmata kihelkonna auhind Maarja-Magdaleena pronkskuju.
Küll aga meenutati sel päeval kihelkonna auhinna esimest laureaati aastast 1998, Rapla koguduse kauaaegset (1944–1962) õpetajat Evald Saagi tema 100. sünniaastapäeval.

Ringkäik kalmistul
Rukkililled Evald Saagi kalmule oli toonud tema 1957. aasta leerilaps Linda, kes ütles, et tol aastal oli leerilapsi 106. Nende hulka rohkendasid need, kes olid saanud tulla tagasi Siberist. Linda leerikleit õmmeldi ümber ema laulatuskleidist.
Koguduse õpetaja Mihkel Kuke juhatamist mööda käidi pärast palvust Evald Saagi haual ka teiste kallite kadunukeste kalmudel. Kõigi eelnevate väärikate koguduseõpetajate kohta oli Mihkel Kukel mõndagi head rääkida. Näiteks 36 aastat Rapla koguduse õpetajaks olnud ning luuletaja ja koolikirjanikuna laiemalt tuntuks saanud Carl Eduard Malmist (1837–1901).
Kui õpetaja Kukk 20 aastat tagasi Rapla kogudust teenima tuli, küsis üks koguduseliige temalt, kas ta teab, mis on Rapla hümn. Õige vastus oli laul «Üks kask meil kasvab õues», millele W. Mülleri saksakeelse teksti järgi lõi uued sõnad Malm. Kohalolijad laulsid Malmide pere rahulas seda laulu.
Andeka pedagoogina andis Carl Eduard Malm aastatel 1874–1884 kolmes jaos välja koolilugemiku «Laulud ja Loud», mida peetakse üheks oma aja paremaks õpikuks. Malmi hauasambal on saksakeelne ülilühike piiblitekst Matteuse evangeeliumist Kaanani naise palvest: «Jah, Issand, ometigi» (15:27, 1968. a tõlge).
1907. aastal sai Rapla kogudus esimese eestlasest õpetaja Joosep Liivi (1870–1957), kes teenis kogudust 33 aastat. Sakslastest koosnev konvent eelistas teda kahele sakslasest kandidaadile. Joosep Liivi mälestuseks lauldi tema sõnadele loodud KLPR 280. laulu «Ma tean, kes saatjaks mul».
Rapla kiriku- ja kultuurilooliselt rikas kalmistu on hooldatud ega ole häbiks kohalikule kogukonnale.

Õpetaja ja õpilased
Kalmistult siirduti kirikusse, kus jumalateenistusel teenisid peapiiskop Andres Põder, assessor Ove Sander, praost Jüri Vallsalu, titulaar­praost Eenok Haamer, Keila koguduse õpetaja Marek Roots, õpetaja Mihkel Kukk ja samal teenistusel diakoniks ordineeritud Kalle Kõiv.
Jutlustas Ove Sander, orelil mängis Hille Poroson, laulsid Rapla kirikumuusikafestivali kunstiline juht Pille Lill ja koguduse segakoor (dirigent Kaia Väljamäe).
Usuteaduse instituudi rektor ja Nõmme Rahu koguduse õpetaja Ove Sander tunnistas kantslist, et kui ühte jumalateenistusse mahub nii mitu sündmust nagu koguduse nimepäev, kauaaegse õpetaja Evald Saagi 100. sünniaastapäev, diakon Kalle Kõivu ordineerimine, on raske teema püstitusega. Pühapäevane kirjakoht Moosese hiilgavast palgest ja käsulaudadest (2Ms 34:29–35) sobis aga hästi kõike ühendama.
Evald Saagi meenutades ütles Ove Sander, et see oli mees, kes usaldas kõik Jumala hooleks, kellele läks teiste hea käekäik enam korda kui tema enda heaolu, kes oli küll lihtne mees, aga kelle kirkust nägid tema õpilased. «Et oleks rohkem muret teiste pärast ja vähem enesekesksust. Et kaasaegne kolmainsus mina-mind-mulle võiks asenduda teisega: sina-sind-sulle,» soovis jutlustaja kirikulistele.
Kalle Kõivule soovis peapiiskop diakoni ordinatsioonil, «et oleks suurt usurõõmu olla Jee­suse tunnistaja» ning «kui sul on Jumalale avatud silm, siis suudad seda teistelegi jagada». Peapiiskoppi assisteerisid Mihkel Kukk ja Jüri Vallsalu. Kalle Kõiv jääb tööle Rapla kogudusse.

Mälestuste keskel
Jumalateenistuse lõppedes pühitses peapiiskop kirikuseinal mälestusplaadi Evald Saagile. Pühitsemistalituse juures viibis ka Saagi vennatütar Liivi Suursoo. Kirikus on mälestustahvlid C. E. Malmile, Joosep Liivile, Hugo Lepnurmele ja Enn Võrgule (1905–1962), kelle surmast 20. septembril möödub pool sajandit. «Eesti lipu» viisi loojana tuntud Enn Võrk oli samal ajal Saagiga Raplas organist-koorijuht (1955–1962).
Pärast kosutavat suppi kirikuaias jätkus päev pastoraadis, kus mälestusi jagasid Evald Saagi õpilased ja sõbrad. Ja juttu jätkus kauemaks…
Mihkel Kukk luges ette valitud lõike sel aastal usuteaduse instituudis kaitstud Carina Vaher-Lamuse diplomitööst «Evald Saag vaimuliku ja õppejõuna». Oma isiklikest mälestustest kõneldes võib Mihkel Kukk öelda, et ta oli viieaastane poiss, kui Evald Saag pärast 18 aasta pikkust Rapla perioodi 50 aastat tagasi saadeti Pärnu Eliisabeti kogudust teenima. «1975. aastal oli ta minu leeriõpetajaks ja hiljem üheks olulisemaks suunanäitajaks teoloogia avaratel radadel,» ütles Mihkel Kukk.
Filmimees Vallo Kepp, kes on uurinud Masingute ja Saagi elu, on ette valmistamas käsikirja Evald Saagi ja tema esimese abikaasa Agnes Saagi (snd Masing) kirjavahetusest.
Masingute naabrimees Lipa külast kirjanik Enn Vetemaa meenutas kolhooside aega. On teada, et nii Agnes kui ka Evald tegid kolhoositööd. Agnes oli mingil ajal vaimustunud maisikasvatusest ja tal tuli see hästi välja. Tuli siis üleriigilisest naisteajakirjast korrespondent kohale, et eesrindlasest lugu teha. Kui ta lõpuks küsis, kellena naise abikaasa töötab, ja vastuseks kuulis, et kirikuõpetajana, oli loo mitteilmumine otsustatud.
Oma mälestusi jagas Eenok Haamer, kes Evald Saagi julgustavale sõnale toetudes lõi Tartusse teoloogia akadeemia ja kelle allkiri on ka 1992. a loodud kooli asutamisdokumendil. Eenok Haamer, kes mäletab Evaldit 1957. aastast, ütles, et Evald oli see mees, kellega ta nõu pidas kooli loomisel ja kellelt ta kuulis julgustust: sa saad hakkama. «Ma tänan Jumalat, et see mees on olnud minu kõrval.»
Ove Sander on Evald Saagi kohta öelnud: «Evald oli lihtne. Temas polnud põrmugi teadja ja teenäitaja uhkust. Kümned keeled ning tarkus, mis otsis kogu aja temast väljapääsu, jättis ta ikka väikseks ja märkamatuks. Samas nii suureks ja kõigi jaoks olevaks.»
Sirje Semm

 Evald Saag
Sündis 24. novembril 1912 Rõuge kihelkonnas
Õpingud: Võru ühisgümnaasium; Tartu ülikooli teoloogiateaduskond (1940 mag. theol. Vana Testamendi ja semi filoloogia alal)
Ordineeritud 14. detsembril 1941
Teeninud Paldiski, Rapla, Tallinna Kaarli, Märjamaa, Järvakandi, Pärnu Eliisabeti, Vändra, Tori, Häädemeeste, Treimani kogudust
1997 sai praost emeerituse aunimetuse
Üks usuteaduse instituudi asutajaid; 1980. aastal sai ta UI audoktoriks
Aumärgid: Rapla kihelkonna auhind (1998); Valgetähe III järgu teenetemärk (2001)
Surnud 20. oktoobril 2004, maetud Rapla kalmistule

Pildigalerii:
Rapla kirikus avati mälestustahvel kauaaegsele õpetajale Evald Saagile. Pildil Ove Sander (vasakult), Andres Põder ja Mihkel Kukk.Jalutuskäigul Rapla kalmistul kõneles õpetaja Mihkel Kukk sinna sängitatud tuntud inimeste kalmudel. 3 x Sirje Semm

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)