Kihelkonna oreli restaureerimise eel

Saaremaa Kihelkonna kiriku orel on Lõuna-Saksamaalt pärit orelimeistri Johann Andreas Steini ehitatud. Tegemist on Eesti vanima oreliga, mis vajab hädasti restaureerimist.
Et restaureeritavast orelist võimalikult paremat ettekujutust saada, toimuvad selle juures eelnevad dokumenteerimistööd, s.t kõikide oreli koosseisu kuuluvate detailide uurimine, mõõdistamine ja seisundi kirjeldamine. Töid alustati 2007. aasta suvel ning neid viivad koostöös läbi kolm oreliehitus- ja restaureerimisfirmat: Alexander Eckert OÜ ja Mäeväli Orelitöökoda OÜ Eestist ning Alvis Melbardise firma Lätist.
Järelevalve dokumenteerimise üle on usaldatud dr Michael Kaufmannile, Lõuna-Saksamaal Trossingeni muusikakõrgkoolis keskneva OrganExperti-nimelise magistriõppeprogrammi õppejõule ja koordinaatorile. Töödest on sama projekti magistrandina osa võtnud ka kunstiajaloolane ja organist Külli Erikson. Lisaks on töid kureerinud rootsi oreliasjatundja Göran Grahn, Rahvusvahelise Oreliehitajate Ühingu (International Society of Organbuilders) sekretär, kes meie vanima oreli säilitamisse juba mitmeid aastaid vabatahtliku töö näol oma energiat panustanud on.
Dokumenteerimise eesmärgiks on saada käesoleva aasta lõpuks võimalikult ammendav ülevaade oreli koosseisust ning seisundist. Et orel on Steini kodumaa Lõuna-Saksamaa orelispetsialistides suurt huvi tekitanud, võib magistrikoolitusprogrammi «Organ­Expert» eestvõttel tulevikus võimalikuks saada projekt, mille käigus nüüd koostatud dokumentatsiooni alusel ehitatakse Trossingeni muusikakõrgkooli jaoks Kihelkonna oreli koopia.
Praegusel Kihelkonna orelil on 18 registrit, mis jagunevad kahe manuaali ja pedaali vahel ning sisaldavad kokku rohkem kui 900 vilet. Kõik viled mõõdetakse ja pildistatakse ükshaaval ning asetatakse seejärel oma esialgsesse kohta tagasi. Möödunud aasta lõpul algasid ka uurimistööd arhiivides, et saada täiendavaid andmeid oreli kujunemisloo kohta.
Seni uuritu kohaselt ehitas Stein pilli aastal 1805, kusjuures on võimalik, et pedaalklaviatuuri lisas ta orelile alles 1812. aastal. Aastast 1827 on arhiivis säilinud oreliehitaja  J. E. Bilfeldti hinnapakkumine oreli ümberehitamiseks. Kas see töö ka teoks sai, pole seni teada. Instrumendi sees leiduvad kirjad ütlevad, et 1840. või 1850. aastatel on orelisse tõenäoliselt Tartu oreliehitajalt Kesslerilt tellitud uus register Gamba 8´.
1870. aastail A. W. Freymanni poolt oreli juures tehtud tööde iseloom ning ulatus pole veel selge, 1890. aastal lisas oreliehitaja Fr. Weissenborn Jakobsstadtist (nüüdsest Jekabpilsist) instrumendile teise manuaali. 20. sajandi ümberehitused on aset leidnud 1930. ning 1990. aastatel, kusjuures pilli põhjalikku remonti nende käigus ei toimunud.
Uurimistööd jätkuvad käesoleva aasta sügisel. Plaanis on teha oreliprospektist, s.t oreli kunstiliselt kujundatud esiküljest joonis ning viia läbi prospekti värvikihiuuringud, leidmaks täpsemaid viiteid Steini oreliehituspraktika kohta. Sarnased värviuuringud on kavas ka kahe teise Eestis osaliselt säilinud Steini oreli juures.

Dokumenteerimistööde tellijaks on Kihelkonna Mihkli kogudus. Üritust rahastatakse Saksamaal toimuvate sihtotstarbeliste korjanduste abil, mida korraldab Lõuna-Saksamaal tegutsev baltisakslaste ühing Deutsch-Baltischen Freundes­kreis in Baden-Württemberg e. V. (esimees Peter Heinichen).

Alexander Eckert,
diplomeeritud restauraator, oreliehitaja

• 3. oktoobril peetakse Tallinnas Pikk tn 2 II korruse saalis rahvusvaheline konverents Baltikumi ajalooliste orelite säilitamisest, seekordse teemaga «Eesti orelite homsed võimalused: pühendatud Kuressaare Sauer-oreli taastamisele».