Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Kevad tuli Roomas

/ Autor: / Rubriik: Toimetaja ringvaade / Number:  /

Kui ma läinud teisipäeval Püha Peetruse väljakule jõudsin, oli uus paavst juba ametisse seatud ning massid tasapisi mööda igavest linna laiali valgumas. Taksojuht selgitas itaalia-inglise segakeeles, ägedalt žestikuleerides ning näomiimikat appi võttes, et papa on inaugurazione ja kõik on happy. Kui püüdsin usutleda, kas liiklus on nii crazy seoses papa aktsiooniga, saan eitusele viitava pearaputuse – autosid ongi Roomas palju, aga see on igati normale.
Peaaegu lakkamatu autosignaali saatel juhib ta oma põrnikamõõtu automobile imekspandava osavusega läbi liiklus­džungli soovitud sihtpunkti. Tõsi, ühe «müksu» hinnaga. See juhtub kitsal tänaval kurvi võttes, kus liikluskorralduslikult ette nähtud kahele liiklusrajale on autod rõõmsalt kolmes reas sõitma sättinud ja nii jääb ruumi manöövriteks vajaka. Grimass autojuhi näol on kõik, mis sündmust markeerib. Ehk on kannatada saanud auto omaniku nägu rohkem nördinud, ent liikluse seiskumist, saati politsei kaasamist vahejuhtum kaasa ei too. Kujutan ette, milline triangel Eestis oleks käivitunud.
Rooma kohta mi-da-gi-gi ära öelda paarist tuhandest tähemärgist koosneva nupukesega on mu meelest lootusetu. Ehk isegi kohatu. Kuhu paigutada fookus, mida alla joonida ja millest üle libiseda, jääkski vastuseta. Niivõrd rikas on see 27 sajandit kestnud linn oma pärandi ja tänasesse ulatuva mõju poolest.
Kõik teed viivad Rooma, öeldakse, ja antiikajal see nii oligi. Täna võetakse Rooma tee jalge alla, et oma silmaga näha ja käega puutuda seda, millest ajahammas võitu pole saanud. «Muutub kõik, mis elab. Ainult surnud ei muutu enam. Sellepärast tõmbabki meid kauge minevik, et leida sealt midagi, mis oleks püsiv,» kirjutab Karl Ristikivi 1976 ilmunud «Rooma päevikus».
Erinevalt mitmest kultuurist, millest tänapäevaks on alles vaid iseenda vari, on Rooma endiselt vägagi elus ja tegus. Kosmopoliitsusele lisab tõhusust roomakatoliku kiriku keskuseks olemine, Vatikanis resideerib paavst.
Kalendrikevade algust sain tänavu tähistada Roomas, kesknädalal kell 13.02 istusin tänavakohvikus kõigi jumalate templi panteoni esisel. Juba siis lubasin endale, et maksku mis maksab, aga Rooma tulen veel tagasi.
Liina Raudvassar