Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Keskendugem olulisele

/ Autor: / Rubriik: Toimetaja ringvaade / Number:  /

Möödunud nädal tekitas maailmas toimuva vastu huvi tundvas inimeses kimbatust. Toimus sedavõrd palju olulisena näinud sündmusi, et kerkis küsimus, millele neist keskenduda.
Tõsi, nii erakordsed kui virmalised, päikesevarjutus ja soojarekordid ka ei ole, jäävad need tõenäoliselt vaid lühiajaliseks kõneaineks. Pikemas perspektiivis on olulisem jälgida poliitikamaailmas toimuvat. Ent kas meie tähelepanu väärib rohkem näiteks Krimmi annekteerimise aastapäevaga seondunu või terrorirünnakud Jeemenis ja Tuneesias? Vastuse sellele küsimusele annavad alles tuleviku ajaloolased, sest ise sündmuste keskel olles ei suuda me nende tähendust õigesti hinnata. Samuti on praegu raske öelda, kas koalitsioonikõneluste takerdumine Eestis võib viidata mingitele tõsisematele vastuoludele erakondade vahel. Või seda, millised tagajärjed on Benjamin Netanyahu tagasivalimisel Iisraeli riigi tulevikule.
Kirikuelus aga on sinodite hooaeg. Möödunud nädalal toimusid need Tartu, Lääne-Harju ja Tallinna praostkonnas. Tehti kokkuvõtteid möödunud aastast, ent ka tulevikku vaatavaid otsuseid, mille mõjud ja tähtsus selguvad samuti alles kunagi hiljem.
Ükskõik kui palju me ka niisiis ei pingutaks, ei suuda infotulvas olulist alati ebaolulisest eraldada. Võib arvata, et paljudele meie maa ja kiriku seisukohast tähtsatele sündmustele ja arengutendentsidele ei oska me seetõttu praegu üldse tähelepanu pöörata. Kui nii, siis küllap vääriksid hoopis koguduste kooskäimised ning eriti pühapäevased jumalateenistused nädala tähtsündmustena alatasa esiletõstmist. Seal võime osa saada pattude andekssaamisest ja kogeda, et on võimalik elada rahus, armastuses ja üksteise teenimises. Kui see tõeks saab, taipame, kui tühised on peaaegu need asjad, millele päevast päeva pühendume – olgu siis isiklikus, ühiskondlikus või ehk ka kirikuelus.
Rain Soosaar