Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Keskendudes misjonile

29.01.2020 | and | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga

Pidulikul õhtusöögil valiti aasta vaimulik, tulemus rõõmustas konverentsist osavõtjaid. Kätlin Liimets

Vaimulike konverents toimus 21.–22. jaanuaril Nelijärve puhkekeskuses, mis on viimastel aastatel kujunenud traditsiooniliseks konverentsi toimumise kohaks.

Konverents algas avajumalateenistusega Aegviidu kirikus. Teenisid Viru praostkonna vaimulikud praost Tauno Toompuu juhtimisel. Jutlustas Kadrina koguduse õpetaja, abipraost Meelis-Lauri Erikson, kes rõhutas Kristuse-kesksust selles maailmas.
Esimesed ettekanded läksid sügavuti pühakirja analüüsi. Piibli ja misjoni suhet käsitlesid EELK UI usuteaduskonna dekaan dr Randar Tasmuth ja Tartu ülikooli usuteaduskonna emeriitdotsent dr Peeter Roosimaa. Dr Tasmuth otsis vastust küsimusele, mis ehitab kogudust üles, ja leidis, et oluline oli jüngrite läkitamine. Dr Roosimaa tõi kõneka näite paganliku kodu kristianiseerimisest 1. kirjas korintlastele.

Kuidas kõnetada inimest?
Peaettekanne oli Berliini Humboldti ülikooli praktilise teoloogia professorilt Wilhelm Gräbilt, kes kõneles teemal „Kuidas kõnetada sekulariseerunud inimest tänapäeva maailmas?“. Professor tõdes, et Eesti ja Ida-Saksamaa on võrreldavad, sest mõlemas on suur osa elanikkonnast kirikuvõõrad. Tühjad pühakojad nõuavad, et kirik oleks missionaarne. Saksamaal on langus kiriku liikmeskonnas olnud püsiv. Aastas lahkub kahe suurema kiriku (luterlik ja katoliku) liikmeskonnast 400 000 inimest. Lisaks on kirikute allesjäänud liikmeskond Saksamaal innutu.
Kiriku ülesanne on viia rõõmusõnum maailma. Praegune tendents Saksamaal on, et küsitakse inimestelt, mida nad vajavad, ja mõeldakse, kuidas kirik saab nende ootustele vastata. Religioosne dimensioon annab elule sihi ja mõtte, eriti elumuredes. Kirik ruumina pakub inimesele võimaluse kogeda üleloomulikku, leida rahu ja taastada elujõudu.
Usk tähendab ennekõike baasusaldust, mille sisuks on, et igal inimesel on hindamatu väärtus ja Jumal armastab teda. See sõnum puudutab ilmalikustunud inimest. Jutlus puudutab, vastates inimese eluküsimustele. Moraliseerimise asemel tuleb keskenduda inimesele olulistele küsimustele. Kui kirik ei mõista inimest, siis ei saa teda ka kõnetada.
Õhtupoolikul toimusid põnevad töötoad ja päev päädis piduliku õhtusöögiga, kus tutvustati uusi vaimulikke, õnnitleti tähtpäevalisi ja valiti aasta vaimulikuks Matthias Burghardt (vt Kätlin Liimetsa intervjuu). Muusikaga kostitasid pidulisi Urmas Nagel ja isa Sakarias Leppik. Õhtupalvuse järel oli osalejatel võimalus jääda veel Ants Toominga ja Tiit Pädami juhitud öökullisessioonile või omavahel suhelda.

Piiblikümblusega uude päeva
Kolmapäeva varahommikusele piiblikümblusele järgnesid hommikusöök, Võru praostkonna vaimulike poolt peetud hommikuteenistus ja võimlemine. Esimese ettekande pidas nelipühi kiriku piiskop ja TÜ usuteaduskonna doktorant Ago Lilleorg, kes tutvustas oma doktoritöö raames tehtud uuringut koguduste kasvust. Keskendudes Donald McGavrani teooriale uuris Lilleorg, milliste tunnustustega saab iseloomustada kasvavaid kogudusi. Selleks intervjueeris ta eri konfessioonide (ka EELK) kasvavate koguduste vaimulikke ja koguduseliikmeid.
Lilleorg leidis, et kasvavaid kogudusi iseloomustavad aktiivne vaimulik elu, positiivne õhkkond, inimsõbralikkus, innukas koguduse vaimulik, suhted väljaspool kogudust ja eluterve enesepilt. Kasvavatele kogudustele on iseloomulik misjon, millel on sotsiaalne mõõde, mis vastab kohalike inimeste tegelikele vajadustele. Aktiivsed on nii vaimulikud kui ka koguduseliikmed.
Teemat „Vaimulike konverentsi kodukorra muutmine ja seisukoha võtmine kirikuseadustiku § 3 muutmise kohta“ käsitles EELK emeriitpeapiiskop Andres Põder, tutvustades muudatusettepanekuid. Küsimuste voorus päris mitu vaimulikku, miks peaks tulevikus loobuma kahe vaimulike konverentsi poolt valitud piiskopliku nõukogu ja kirikukogu saadiku valimisest. Pärast põhjalikku diskussiooni otsustati jätkata arutelu elektrooniliselt.

Sotsiaalmeediast löögirusikani
Pärastlõunal kõneles Põlva koguduse õpetaja, kirikuvalitsuse avalike suhete assistent Toomas Nigola kristlikust misjonist sotsiaalmeedias. „Misjoneerida saab seal, kus on inimesed. Uuringute järgi kasutab Eestis sotsiaalmeediat 72% elanikkonnast. Kui inimesed on seal, siis peab evangeelium ka sinna jõudma,“ ütles Nigola, rõhutades, et selline lähenemine ei saa asendada näost näkku misjonit.
Konverentsi lõpetas ülemkarjase ettekanne „EELK löögirusikas“. Intrigeeriva pealkirja oli välja pakkunud konverentsi juhatus ja peapiiskop Viilma ütles, et ehkki talle ei meeldi selliste mõistete kasutamine kiriklikus kontekstis, siis ilmselt peaks esmalt küsima, kes on löögirusika sihtrühm. Siht­rühmana nimetas ta kolme gruppi: koguduse aktiiv; nn kadunud lambad, kes on ristitud, ent ei käi kirikus, ja viimaks ilmalikud inimesed.
Peapiiskop, kes oskuslikult sidus konverentsil kõlama jäänud teadmised oma mõttearendusse, on veendunud, et löögirusikas peab olema kollektiivne: „Kõik vaimulikud vajavad meeskonda, ja mitte selleks, et oma ülesandeid delegeerida, vaid et ühiselt teenida ja jagada vastutust. Oluline on ka läbi mõelda, milliseid meetodeid kasutada. Üks ja seesama jutlus ei sobi kõigile sihtrühmadele.“
Konverents kulges sõbralikus õhkkonnas ja andis vaimulikele võimaluse mõelda olulistele teemadele ning selle kõrval ka kolleegidega suhelda.
Kaido Soom
Kätlin Liimets

Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut. (Lk 19:10)