Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Keskaegsed lood on abiks jutlustajale

19.02.2020 | | Rubriik: Kultuurielu
roomlased_0741

Ilmus keskaegne jutlustajatele mõeldud näitelugude kogumik „Roomlaste teod“.

1. veebruaril esitlesid Loomingu Raamatukogu (LR) ja Academia Artium Liberalium Tartus galeriis Promenaadiviis LR 2019. aasta lõpunumbrina ilmunud kogumikku „Roomlaste teod“. Teos on pühendatud Marju Lepajõe mälestusele (1962–2019).

Ladina keelest ei tõlgita ülearu palju ilukirjanduslikke tekste maakeelde. Seda enam tuleb rõõmustada, et viis noort tõlkijat – Anni Arukask, Marilyn Fridolin, Marten Teemant, Tuuli Triin Truusalu ja Martin Uudevald – on koos juhendajate Kristi Viidingu ja Maria-Kristiina Lotmaniga tõlkinud 50 juttu, mida raamivad põhjalik ees- ja järelsõna.
Mitmekesise pildi keskaja vaimsusest ja hoiakutest andvad tekstid pärinevad hiliskeskaegsest jutukogumikust „Roomalaste teod“ (ld k Gesta Romanorum), mis oli Euroopas ülipopulaarne lugemisvara ja millest on inspiratsiooni ning ainest ammutanud lugematu hulk jutlustajaid ja kirjanikke (nt Boccaccio, Shakes­peare, Schiller).
Esitluse sisse juhatanud LR peatoimetaja Triinu Tamm tähendas, et ilmunud kogumik sai tõuke 2018. aasta Eesti Kirjanike Liidu iga-aastasest noorte tõlkijate võistlusest, kus esmakordselt lisati tõlkekeelte hulka ladina keel. Töö jätkus noorte tõlkijate suvekoolis. Kollektiivsest tõlkeprotsessist ja üles kerkinud raskustest andis põgusa ülevaate Martin Uudevald. Näiteks röövlite kõnekeele mahlakuse edasiandmiseks konsulteeriti „Röövlitütar Ronja“ tõlkijaga ja 144. loo moralisatsioonis kasutati luuletaja Ellen Niidu kaasabil Kihelkonna murret.
Kogumiku teoloogilist tausta avanud teoloogi ja kirjaniku Meelis Friedenthali sõnul on tegu mitmekesise materjaliga, mille algne eesmärk oli abistada jutlustajaid jutluste ettevalmistamisel ja läbivat ühtset teoloogilist joont pole võimalik välja tuua.
Ta tõstis esile lugudele järgnevaid moralisatsioone: „Moralisatsioon on kõige olulisem komponent. Ilmselt oli enne moraal ja seejärel otsiti sellele sobiv lugu ehk loo valiku kriteeriumiks oli võimalus tõlgendada teda õpetuslikus võtmes. Seega lugusid kasutatakse moraali allegooriatena.“
Esitluse sõnavõtud vaheldusid Siim Angerpiku poolt ette loetud jutukestega, andes kohalviibijatele lugemiskogemuse eelmaitse. Kõrva jäi eelkõige, et lood on väga erineva pikkusega ja tõlgendused võivad isegi teoloogidele osutuda üllatavateks ja ettearvamatuteks.
Kätlin Liimets

Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest! (Mt 20:28)