Esileht » Arvamused » Kolumn »

Kes tahab valida Jumalat?

20.04.2016 | | Rubriik: Kolumn

teisele.jpg copyJumalariigis tähendaks demokraatia seda, kui inglid valiksid endi seast viieks aastaks Jumalat, märkis Einar Laigna aastaid tagasi ühes raadiosaates. Teokraatias sellist valikuvõimalust ei ole. Jumal on täiuslik, igavene valitseja. Lutsifer proovis vaimuliku korra vastu mässata. Paraku ei saa keegi endale midagi ise võtta, kui seda ei ole talle taevast antud. Lutsifer kukkus läbi.
Eestis valiti reedel uus Eesti Olümpiakomitee president, kelleks sai Urmas Sõõrumaa, ning paari kuu pärast on ka Eesti Vabariigi presidendi valimised. Milliseid juhte Eesti vajab?
Naljaga pooleks püüame alati enne valimisi leida jumalikult üleloomulikku kandidaati, kuid lõpuks saame ikkagi luust ja lihast tavalise, puudustega inimese. Ootusi on siiski vaja kirjeldada, sest kui väärtustele tähelepanu ei pöörata, võib tulla keegi, kes esindab ainult iseennast, mitte meid, rahvast.
Raske on oma õiglast kohta mõista isegi inglitel, inimestest rääkimata. Nii kaua kui me inimest vähe teame, võib ta näida üsna täiuslik. Kuid kui tema vaim, hing ja ihu avalikkuses algosakesteks laiali lammutada, ei oska me sellest sageli enam töötavat mudelit enda jaoks kokku panna. Ikka on mõni mutter või polt, millel on justkui vint maas, või pole sobivat võtit, millega logisevad kruvid kinni keerata.
Ilmeksimatuse tunne saadab paljusid meist ning kui seda endale piisavalt sisendada, võime seda uskuma jäädagi. Juhiks saada on lihtsam kui juhiks jääda. «Võim kaldub korrumpeerima ja piiramatu võim korrumpeerib täielikult. Peaaegu viimane kui üks suurmees on halb inimene,» märkis inglise ajaloolane lord John Dalberg-Acton (1834–1902).

Täiuslik juht lähtub õpetusest
Kuulus mõte on loonud kuvandi, mille kohaselt igas võimulolijas on varjus Lutsifer. Küsimus on vaid selles, kas ta jõuab ametiaja jooksul oma jumala (loe: rahva) vastu mässu tõsta ning ihaldada endale rahva rolli kõrgema võimu kandjana. Inimene tahab alati talle usaldatud võimu (kui see võimalik on) ära kasutada. See on loomuomane, langemisest saadik. Ma arvan, et just selle sisemise surve minimeerimiseks on mungad/nunnad valmis loobuma kõigest maisest. Kiusatused tulevad niikuinii. Mida kaugemal nad meist on, sest lihtsam on neid võita.
Peaaegu kõik jõuavad, vähemalt natukene, näitab viimase saja aasta kogemus mitte ainult maailmas, vaid ka Eestis. Miks kuningad langevad? Saul ei olnud ainus. Taavet pääses üle noatera. Ühtegi riiki ega organisatsiooni ei suuda juhtida mitte keegi ainuisikuliselt. Inimesed vajavad toetust ja tuge, nad peavad järgima traditsioone. Kuid ka meeskonnad on vastuolulised, see sunnib tegema kompromisse. Liider näitab üksnes suunda, mille on valinud rahvas.
Paavst ei ole oma otsustes sugugi vaba. Tema ilmeksimatus põhineb Jeesuse õpetuse täpsel järgimisel. Ilmeksimatu on iga kristlane, kes seda teeb. Kui me vaid suudaks.
Kirikujuht näitab suunda, mis on valitud ammu enne teda. Kui ta hakkab õpetama hereesiat (kaldub kehtestatud õpetusest kõrvale), läheb ta kirikuga vastuollu. Kui liider valib oma suva järgi suuna, mida rahvas peab järgima, kulgeb tee rappa. Enamasti diktatuuri.

Jüngreid suudab teha halastaja
Juhina saavad töötada inimesed, kes suudavad kaasata võimalikult paljusid. Kelle ideed meeldivad, on teostatavad ja mille elluviimisel on võimalik saavutada hea tulemus. Jeesuse kui liidri õpetuse kestlikkuse peamine jõud on mõistlikkus. Jeesus halastas Peetrusele, rahvale, liiakasuvõtjatele, abielurikkujatele. Miks?
Juht ei mõista kohut, ta muudab arusaamu eluliseks ja mõistlikuks. Rumalad käsud tuleb ära muuta, mitte püüda neid iga hinna eest järgida. Juht on õpetaja. Tema sõnadel on kaalu, sest neil on võime saada «lihaks». Jumala sõna jõud teostub, mis annab talle väe.
Füüsilises maailmas on juhtide valimine paratamatu. Kuid me saame lähtuda samadest kriteeriumidest, mida Jumal juhile seab. Paremat võrdpilti kui Jeesus olla ei saa. Ta suutis läbida kõik katsed, millega variserid teda proovisid. Isegi kui me ei leia täiuslikku juhti, peame talt maksimaalset täiuslikkust ootama – ka võimet avardada piire. Kas hingamispäeval võib viljapäid noppida? Õigesti vastamiseks ei piisa teadmisest, vaja on ka filigraanset tunnetust. Vaimsust.
Iga juhi tähtsaim test on kõrb – kus tuleb kindlaks jääda väärtustele. Kui sa oled üksi – oma Jumalaga. Lord John Dalberg-Acton tegi siiski väikese möönduse – peaaegu viimne kui üks suurmees on halb inimene. «Peaaegu» näitab, et mõnel kaamelil võib siiski olla võimalik nõelasilmast läbi minna. Kes suudab olla nii võimekas kaamel?

Janek_mäggi copy

 

 

 

 

Janek Mäggi,
Eesti Kiriku kolumnist

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)