Esileht » Pühapäevaks » Jutlus »

Kes pärivad Jumala riigi?

04.08.2006 | | Rubriik: Jutlus

On kristlastegi seas neid, eesotsas
kirikuisa Origenesega, kes usuvad, et kord aegade lõpul taastab Jumal
algupärase paradiisi, mille pärivad kõik, isegi Saatan, sest Jumal, kes on hea
ja ülim armastus, ei tahtvat ju kellegi hukku, viimaks ta andestab kõik.

Kui see tõesti nii peaks olema, siis ei ole
Jumala riigi pärimist silmas pidades tõesti suurt vahet, kuidas ja kui
kõlbeliselt elame. Näib, et  paljude
riikide ja ka tänapäeva Eesti ühiskond on selles küsimuses järjest muretum…

1Kr 6:9–14,18–20

On kristlastegi seas neid, eesotsas
kirikuisa Origenesega, kes usuvad, et kord aegade lõpul taastab Jumal
algupärase paradiisi, mille pärivad kõik, isegi Saatan, sest Jumal, kes on hea
ja ülim armastus, ei tahtvat ju kellegi hukku, viimaks ta andestab kõik.

Kui see tõesti nii peaks olema, siis ei ole
Jumala riigi pärimist silmas pidades tõesti suurt vahet, kuidas ja kui
kõlbeliselt elame. Näib, et  paljude
riikide ja ka tänapäeva Eesti ühiskond on selles küsimuses järjest muretum.
Toon mõne näite. Mitmel pool on toimunud geide ja lesbide paraade; Hollandis,
Hispaanias, Saksamaal on legaliseeritud samasooliste abielu; Eesti, eriti
Tallinn on «üle ujutatud» narkootikumidega, ja nende tarbijaidki on kuuldavasti
kurjakuulutavalt palju; alkohoolikud on igapäevane nähtus; vabaabielusid ja
seksuaalvahekordi väljaspool abielu peetakse igati normaalseks; prostitutsioon
on meie riigis veel põrandaalune, kuid ometi toimib jõudsalt; poistepilastamine
on siiani veel põlu all, ent leheveergude uudiste põhjal jääb mulje, et
pedofiile on meie riigis üksjagu.

Kui aga heita mõttes pilk meie riigi
usulisele maastikule, siis seaduse järgi on meil sätestatud usuvabadus, nii et
keegi ei või midagi halba ütelda teise inimese usu või selle puudumise kohta –
kummardagu ta Jumalat, ebajumalat, puuslikku, Saatanat või olgu tulihingeline
ateist. Varaste, ahnete, sõimlejate, riisujate, ülekohtutegijate rohke
olemasolu ei üllata kedagi. Vahel on vaid küsimus, kui peene nimega neid
tegelasi nimetatakse. Tuntud kõnekäändki ütleb «Väiksed vargad ripuvad võllas,
suured sõidavad tõllas.» Nii mõnegi meie riigis aset leidnud suurema riisumise
kohta näiteks panganduse sektoris on viimaks langetatud otsus, et eetiliselt on
asi küll küsitav, aga juriidiliselt süüd ei ole; ärastamist nimetatakse
erastamiseks; ahnus võib varjuda äri edukuse, elus läbi löömise,
karjääriredelil tõusmise nime varju jne. 

Ja kuidas käitub kirik sellises üha
vabameelsemas keskkonnas, kus ei peeta enam miskit pühaks, kus
traditsioonilised tõekspidamised on pööratud pea peale. Roomakatoliiklik ja
kreekakatoliiklik kirik näivad hoidvat konservatiivset joont. Meenub näiteks,
et  2005. aastal ilmunud paavst
Benedictus XVI bullaga on keelatud pidada preestri ametit neil meestel, kellel
on sügavalt juurdunud homoseksuaalsed kalduvused. Aastal 2003 heitis Vene
õigeusu kiriku püha sinod vaimuliku seisusest välja Nižni Novgorodi preestri,
kes oli hiljuti laulatanud kaks meest.

Samas on kirikuid ja kiriklikke
ringkondi,  kus näidatakse rohelist tuld
uutele liberaalsetele maailmavaadetele. Alles see oli, kui Riias peeti
anglikaani kirikus geidele ja lesbidele jumalateenistus; anglikaani kirikus on
ordineeritud preestriks homoseksuaale. USA episkopaalse kiriku piiskop
Katherine Jefferts Schor on kogunisti väitnud: «Homoseksuaalsus pole patt ning
homoseksuaalid on Jumala poolt loodud armastama samast soost inimesi.»  Ilmselt ei ole kaugel aeg, mil meie kirikuski
tuleb hakata langetama otsuseid, kas minna kaasa maailma liberaalsete
arengutega või jääda konservatiivseks. Järjest enam kostub kristlastegi seas
hääli, et Piiblis leiduvad tõekspidamised kõlbelise elu alal on oma aja ära
elanud ja nii mõnestki pühakirja sõnast tuleb rahus mööda vaadata või seda
kaasaajale kohaselt tõlgendada. Rootsi fotograaf Elisabeth Ohlson, kelle näitus
on olnud Pärnus, on kujutanud Jeesustki homona koos aidsihaigega. See fotograaf
nimetab neid kristlasi, kes pühakirja sõna-sõnalt võtavad, parempoolseteks ja
vanamoelisteks.

Ent nimetagem asju õigete nimedega – pattu
patuks. Apostel Paulus ütleb ju väga selgelt: «Ärge eksige: ei hoorajad ega
ebajumalateenijad ega abielurikkujad ega lõbupoisid ega poisipilastajad ega
vargad ega ahned, ei joodikud, ei sõimlejad, ei riisujad päri Jumala riiki.»
Jumal ütles Kainile: «Aga kui head ei tee, siis luurab patt ukse ees ja
himustab sind! Kuid sina pead tema üle valitsema.» Meie meelevallas on pattu
valitseda ja ohjeldada. Paljud niinimetatud inimõiguslased ja vabameelsed on
küll valmis pühakirja sõnale toetuvat kirikut ründama ja kritiseerima. Ent
selleski pole midagi uut, Jeesus on seda ette näinud, öeldes: «Kui maailm teid
vihkab, siis teadke, et ta mind on enne teid vihanud.»

Paulus, silmas pidades Korintose koguduse
liikmete minevikku, aega, kui nad veel kristlased ei olnud, teab märkida, et
mõnigi neist oli elanud  patust elu. Kuid
Paulus rõhutab ristimisjärgset muutust: «Teie olete puhtaks pestud, te olete
pühitsetud.» On teada, et esimestel kristlikel sajanditel suhtuti ristimisse
väga tõsiselt, selleks valmistuti pikalt, ja kehtis eeldus, et ristimise
järgselt inimene püüab kõigiti elada pühitsetud elu. Tänapäeval näeme, et
paljud ristitud inimesed ei tunne ennast kutsutud olevat elama pühitsetud elu,
vaid peavad ristimist kombeks, mis ei kohusta millekski.

Paulus aga, nimetades meie ihu Püha Vaimu
templiks, kutsub meid kõlbelist elu elama ehk oma ihuga Jumalat austama ja
meeles pidama, et me ei saa Jumalale oma vääritu eluga vastata, kuna oleme
kallilt ostetud – Kristus on surnud ristil ka meie eest, et me patud andeks
saanuna, puhtaks pestuna, võiksime elada pühitsetud elu.

Kui me kristlastena ei suuda alati
kontrollida ühiskonnas toimivaid protsesse, tuleb siiski jääda endaks – maa
soolaks, lambiks, linnaks mäe otsas. Keegi on öelnud, et mida pimedam on öö,
seda kirkamad on tähed, sellistena peaksime meiegi kristlastena silma paistma.
Pealegi, nagu muusiku Erkki-Sven Tüüri isa Teedy Tüür on öelnud: «Ainult puhtad
käed suudavad pesta poriseid jalgu.» Kui me ise oleme «mustade» kätega, ei ole
meist teiste pesijaid.

Jeesuse läbi pattudest puhtaks pestuna, ja
aina oma elus kõlbelist puhtust silmas pidades, otsekui Jumala templid olles,
on meil lootus pärida Jumala riik.

Aamen.

Renee Alberi
Renee Alberi

Avinurme koguduse õpetaja

6 Kommentaari artiklile “Kes pärivad Jumala riigi?”

  1. Külaline ütleb:

    Mees kas sa ise ka sellest nõelasilmast läbi lähed, mis teistele sead? Nii et \”lõbupoisid\” sisuliselt vägistatud lapsed lähevad ka põrgusse? Ja poriseid jalgu pestakse puhaste kätega, proovi kord ka mustade kätega, kui vesi on puhas, saavad jalgu pestes käed ka puhtaks, pihupesed igatahes. Kui sa pead jutlust kolmele kurdile vanatädile, siis räägi mida tahad, aga EK loevad vahel mõtlevad inimesed ka. Ja nii ühte väravasse jutt solvab nende intelligentsi

  2. Külaline ütleb:

    Mul on hea meel, et Renee ei karda tõtt rääkida, riskides saada just taoliste kommentaaride osaliseks nagu 11:22:39.

    Vaimulik peab olema ka prohvet ja teadagi, milline on läbi aegade olnud prohvetite osa.

    Õiget prohvetit iseloomustab seegi, et teda ei kannusta minne soov kohut mõista, vaid mure inimeste igavese saatuse pärast – ja mulle tundub, et nii on see ka käesoleva jutluse puhul.

  3. Külaline ütleb:

    \”… mitte soov …\” – vabandust trükivea pärast!

  4. Külaline ütleb:

    Väga hea jutlus! Väga õige lähenemine üha enam kõlvatuse ja patu sisse vajuva Eesti ühiskonna probleemidele.
    Ja küsimus: kas sa ise ka sellest nõelasilmast läbi lähed? — noh, kui inimene juba julgeb sel teemal sõna võtta ja tõe poolel seista, teades, kui palju on pilkajaid ja parastajaid, siis on ta juba teatud määral oma põhimõttekindlust tõestanud. Jumala armu ja abi Renee Alberile oma sõnades tõeks elamisel. Ja õnnistust edaspidiseks: seista ikka tõe ja valguse poolel!

  5. Marko28 ütleb:

    Kirikuisad on palju rääkinud nii head, kui halba. Ometi peame asjad läbi katsuma piibli alusel. Paljud on segaduses kirikuisade pärast

  6. Marko28 ütleb:

    Nii juhtub, kui räägitakse ainult Jumala armastusest ja mitte kunagi teisest poolest

Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist. (1Pt 1:3)