Kelles köeb Jumala armastus

22.12.2006 | | Rubriik: Määratlemata

Teisel jõulupühal jõuab oma 65. verstapostini Eha Haamer.

Naatan Haameri foto oma emast Eha Haamerist.
Naatan Haameri foto oma emast Eha Haamerist.

Kui me pärast Tartu praostkonna töötegijate jõululõunat juttu hakkame ajama, tunnen aukartust ja mõtlen, kuidas inimese elutarkus ja -lugu antud tähemärkidesse kokku võtta.

Peatne sünnipäevalaps aga ütleb, et ega see tulev number veel nii tähtis olegi ning lepime justkui vaikimisi, et mingisuguseid kokkuvõtteid me elust tegema ei hakka.

Jumala sõna ja muusika

Need, kes kiriku tegemistega kauem kursis olnud, teavad kahtlemata Martin ja Aliide Kelementi, Eha isa ja ema, kes olid Keilas elades aktiivsed lastetöö korraldajad juba eelmise vabariigi ajal, vedasid venelaste võimu algul suvelaagreid ning nende keelates korraldasid nii-öelda üle-eestilist pühapäevakooli, kokkusaamisi sünnipäevadel, millest on osa võtnud hulk praegu aktiivseid vaimulikke ja kiriku töötegijaid.

Nii ütleb Eha, et armastus Jumala vastu tuli kodunt ja see kannab teda ning tema venna peret siiani. Lähem kokkupuude muusikaga ja orelimänguga tuli läbi tädi Marta Turi, kes oli tol ajal Hageris organistiks. Õigemini küll oli esimeseks pilliks harmoonium, millel noor Eha noote võttis. Esimesed laulud olid ikka koraalid ning kõneleja lisab, et tänagi tunneb ta neid mängides end kõige kindlamalt.

Koguduse ja pere ema

Tänavu saab Eenok ja Eha Haameril Mustvees oldud juba 42 aastat, suurem osa elust. Eha meenutab, et tulles oli mõnigi niisugune, kes keskuses käies pastori abikaasat nähes pea ära pööras. Mõni neist laulab täna koguduse kooris.

Kui küsin, kas kogudusetöö ja suure pere kõrvalt on olnud ka raskeid aegu, siis jääb sünnipäevalaps korraks mõttesse ja ütleb, et raskeks saab igaüks oma elu ise mõelda. Ta räägib remontidest kirikus, kui raha nappis ja töömehed süüa ja ulualust tahtsid ning keerulisest elukorraldusest pühapäeviti, kui mitmes kirikus teenistused mängida ja lapsed kodus alles väikesed. Aga hakkama saadi hästi.

Kui ma intervjuu eel olen küsinud ema ja ämma kohta mõtteid ka poeg Siimonilt ja poeg Markuse abikaasalt Margitilt, siis rõhutavad mõlemad, et tegu on alati positiivse inimesega, kes tasakaalustab kodust õhkkonda oma hea tuju ja rõõmsameelsusega.  Eha ise ütleb, et aktiivse abikaasa kõrval on ta arvestanud oma rolli puhul just sellega – olla abi ja tugi ning mitte esile tükkida. Olles ustavalt koguduse muusikatööd vedanud, on ta olnud olemas ka nende inimeste jaoks, kes oma muredega tema käest nõu on tulnud saama.

Eha Haamer on kogu elu elanud kogudusele ja perele, pole päevagi käinud riigitööl, nagu ta ütleb. Ilma igasuguste garantiideta võimu poolt, aga küllaldane garantii Jumalalt, mõtlen ma.

Ühised jõulud

Nüüd on kodune elu muidugi vaiksem. Lapsed on suureks kasvatatud ja teele saadetud ning nüüd teevad nad ise oma otsuseid ja valikuid. Koolivaheaegadel käivad lapselapsed, siis on askeldamist rohkem. Aga muidu – maja soojas hoida, abikaasa teele saata, noote otsida ja kokku panna. Minia Margit ütleb, et hea õmblejana on vanaemast palju abi olnud ning Siimon meenutab, kuidas vanaema heal meelel ka legot kokku paneb. Vilunud küpsetajana on tal seegi kord poegade jaoks jõulusaiad Tartus kaasas. Suurem saia- ja jõulusöögitegu ootab sel nädalal ees.

Muheda näoga meenutab Eha pilti lapsepõlvest. Läbi akna paistis lumesajus vanaisa, kes tuli maalt ja jättis hobuse laste juurde puhkama. See oli kindel märk ja teadmine – jõulud on käes. Nüüd on pere ühised jõulud just Eha sünnipäeval, teisel pühal. Selleks ajaks on kõik lapsed üle Eestimaa kiiremad tegemised lõpetanud, võtavad kaasa oma lapsed ja tulevad Mustveesse, et olla koos rõõmsad ja tänulikud.

Mina saan juba nüüd olla tänulik, et sain sületäie soojust elutargalt inimeselt, kelles köeb Jumala armastus.

Mari Paenurm

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)