Kella helin puudutab südameid

Peapiiskop Andres Põder pühitses pühapäeval Haapsalu toomkiriku uued kellad.

Piiskopilinnuse kellatornis püha Neitsi Maarja ja püha evangelist Johannese kella pidulikul õnnistamisel lausus peapiiskop: «Olgu Jumala õnnistuse tööriistadeks need kellad.» Koguduse koorilauljate esituses kõlas dirigent Sirje Kaasiku poolt pidulikuks päevaks loodud laul helisevast kellast.
Minu hing ülistab
370 kilo kaaluva kella ühel poolel on toomkiriku ristimiskabeli emaaltari madonnakuju ja ladinakeelne tekst «Magnificat anima mea Dominum» (minu hing ülistab Issandat). Friisiks on Maarja sümbol liiliad.
Väiksem Johannese kell on pühendatud koguduse nimipühakule. Kella allääres on tekst «In principio erat verbum» (alguses oli Sõna). Johannes, kelle sümboliks on kotkas, mis on kujutatud kellal, oli luuletajate ja kirjanike kaitsepühak. Kella ülaosa friisi kaunistavad viinapuuväädid.
Esimesed kellahelinad tõid kuuldele koguduse juhatuse esimees Madis Kütt ja juhatuse liige Sulev Saareväli, kes suur­annetusega on aidanud kaasa kellade jõudmisele Haapsallu.
Viis minutit enne piduliku tänujumalateenistuse algust kuuldi juba elektrooniliselt juhitud kaunist kellamängu. Teenisid peapiiskop Andres Põder, praost Tiit Salumäe, teoloogiaüliõpilane Siiri Mikk, Lia Salumäe orelil ja koguduse koorid.
Kirikus olid ka naiskodukaitsjad, et mälestada hukkunud aateõdesid ja asetada leinakimbud ristimiskabeli emaaltarile, mis on püstitatud naiskodukaitsja Salme Noore ja kõigi Siberis hukkunud eesti emade mälestuseks.
Kellahelin üle kõige
Saksamaal Vestfaalis valatud kahe uue pronkskella jõudmine Haapsallu ja kogu töö teostamine oli Toomas Mäeväli OÜ Orelitöökoja läbi viia. Kellaprojekti maksumus on ligi 700 000 krooni. Projekti toetasid Haapsalu linnavalitsus, pühakodade riiklik programm, SA Haapsalu Piiskopilinnus ja paljud annetajad.
Piiskopilinnuse tornis heliseb nüüd kolm kella. Lisaks uutele on teistega koos helisema seatud ka 1991. aastal Soome kellameistri Jussi Somppi poolt valatud kell.
Tornis on eksponeeritud ka pensionile saadetud vana 300aastane kell, mis 1950. aastal tornist alla visati, jäi aga terveks ja oli 40 aastat koduloomuuseumi ees trepil kuni toomkiriku taasavamiseni 1990.  
Suurte pühade ajal kuulevad inimesed linnas korraga kuut kella: kaks helisevad Jaani kiriku, üks õigeusukiriku ja kolm toomkiriku tornis. Toomas Mäeväli sõnul hakkavad toomkiriku kellad ka aega helisema. Aga üle kõige on kirikukella helin kutse ja ärasaatmine, helin, mis kõlab meie sees ja meie keskel. Kellad ja kellamäng on kunst, mis puudutab hingekeeli ja ulatub üle sajandite.

Sirje Semm