Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Keilas taas kellahelin

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Kellahelina ootuses: Juha Väliaho (vasakult), Jüri Vallsalu, Urmas Viilma, koguduse juhatuse esimees Mati Rande ja Marek Roots. Ahti Kaera

1. oktoobri pärastlõunal alanud tänu- ja pühitsusjumalateenistusega viidi lõpule Keila Miikaeli kiriku kellasüsteemide uuendamine.

Nüüd seisab nii Keila koguduse kui ka kohaliku kogukonna jaoks ees uus ajajärk: üle linna kostuva kellahelina omaksvõtmine ja selle tähenduse kinnistumine.

Kolme kellaga
Keila kirikus on kelli kasutatud vähemalt alates 15. sajandist. Selle kohta annab teateid harukordne «Keila kirikuvöörmündrite arveraamat 1472 1553». Nimetatud allikale toetudes võib öelda, et hiliskeskajal oli pühakoja tornis kolm kella: üks suurem ja kaks väiksemat. Viimase pooleteise sajandi jooksul helises Keilas kaks kella, suurem neist valatud aastal 1744 ja väiksem 1852.
2009. aasta alguses külastas Miikaeli kogudust Mäeväli Orelitöökoda OÜ esindaja Toomas Mäeväli, et arutada olemasoleva kellasüsteemi olukorda. Ühiselt tuli nentida: kellad on küll olemas, kuid nende helin on nõrk ega kostu kirikuaia väravast kaugemale. Tulevikku vaadates tekkis Mäeväljal idee soetada senise kahe kella kõrvale ka kolmas, mis lisaks helinale oluliselt  võimsust juurde.
Rahalise toetuse saamiseks pöördus kogudus Keila linna poole, leides sealt positiivset vastukaja ja valmisolekut koostööks. Ühtlasi kutsuti üles eraisikuid ja kohalikke ettevõtjaid kellatööde heaks annetama. Seegi õnnestus hästi, annetusi kogunes umbes kümme ja pool tuhat eurot.
Kõige eredamaks sündmuseks kellatööde protsessis kujunes uue, kõige suurema kella valamine Saksamaal Rinckeri valukojas käesoleva aasta mais. Kell jõudis koju 3. augustil, pühitseti kiriku altariruumis 21. augustil ning tõsteti torni 21. septembri keskpäeval.
Toomas Mäevälja juhtimisel kestsid kellatoas tööd peaaegu kaks nädalat. Kellad said elektrilise helistamissüsteemi, uued tilad, kandmikud ja laiendatud kellatooli. Lisaks asendati senised kinnised torniluugid puidust ribiluukidega, mis takistavad lindude sissepääsu, kuid juhivad samas helina üle kogu linna.

Kristuse tunnistajad
Keila kiriku uus kell on pühendatud kõikidele usu tõttu tagakiusatud kristlastele nii kiriku minevikus kui ka tänapäeval. Ühtlasi – toetudes Jeesuse sõnadele – kutsub kolmas kell üles palvetama ka tagakiusajate pärast.
«Kellale valatud piiblisalm Õndsad on need, keda õiguse pärast taga kiusatakse, sest nende päralt on taevariik (Mt 5:10) oli ka peapiiskop Urmas Viilma pühitsusjutluse aluseks.
Ta tuletas meelde, et tänapäeva maailmas tapetakse Kristuse nime tunnistamise pärast ligikaudu neli tuhat inimest aastas. Eesti kristlaskonnale aeg-ajalt osaks saavad ebamugavused on kõige selle kõrval tühised. Oleme tagakiusu kartmata võinud paar-kolmkümmend aastat nautida usuvabadust, võinud vabalt tunnistada ning praktiseerida kristlikke tõekspidamisi.
Uuendatud kellasüsteemi pühitsemiseks valgus mitusada kirikusse kogunenud inimest pühakoja esisele platsile. Peapiiskopi sõnade järel jäädi ootama kellamängu. Kaks vanemat kella hakkasid helisema, kuid uus kell lasi end tehnilise tõrke tõttu mõne minuti oodata. Kui siis korraga kostus ka kolmanda kella toekas kõla, võeti see aplausiga vastu. Helina saatel kõlas Rapla Pasunakoori ja Nõmme Brasskvinteti puhkpillimuusika, laulis koguduse segakoor Miikael.
Kirikukellad hakkavad Keilas helisema pühapäeviti ja pühadel enne jumalateenistust, samuti erinevate kiriklike talituste ja üldriiklike täht- või mälestuspäevade puhul. Esmaspäevast laupäevani kõlab kellamäng keskpäeval, samuti tähistab vasar suurel kellal täistunde. Laupäeva õhtuti kõlab pühapäeva sissejuhatav kellahelin. Jumal õnnistagu!
Marek Roots,
Keila koguduse õpetaja