Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Keegi pole vaba oma perekonnast

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number:  /

Runo Lilleaasen, Piret Purdelo-Tomingas, Jelena Leibur, Annika Laats, Hans Lahi. Foto: Kadri Kesküla

Tallinna Diakooniahaigla korraldusel toimus hingehoiukursus kriisis peredest, olles järjekorras juba viies.
Koostööpartner Norra diakooniaorganisatsioonist Menighetssösterhjemmet on aidanud korraldada hingehoiukursust alates 2004. aastast. Seekordne peakõneleja oli preester ja pereterapeut Runo Lilleaasen, kes töötab Menighetssöster­hjemmeti direktorina.
Kahe päeva jooksul tutvusid meie kiriku vaimulikud ja diakooniatöötajad perevestluse meetodiga.
Pikaajalisele kogudusetöö kogemusele toetudes ütleb Runo Lilleaasen: «Hingehoidlikul kohtumisel inimesega lähtun ma alati sellest, et vestlusele tulnut mõjutab tema perekond. Mitte keegi meist pole vaba oma perekonnast ja selles valitsevatest suhetest. Ka väga üksildase inimese igatsus läheduse järele on peresuhe.»
Pärnu Eliisabeti koguduse diakooniatöötaja Erika Kukk arvas, et teema oli oma mõtestatuselt hingehoidlikku laadi. «Runo Lilleaasen küll tunnustab ja kasutab ka ise oma töös peredega psühhoterapeutilisi meetodeid, kuid mulle tundub, et ta ei toonita kuigi tugevalt nende määravat osa hingehoiuprotsessis, meetodid jäävad abivahendeiks. Teisalt jällegi tundus, et Runo ei toonita ka evangeelsete küsimuste, näiteks patu ja lunastuse panemist hingehoiuprotsessi eelisasendisse.»
Erika Kukk nägi lektoris vaimulikku küpsust ja kogemuslikku tarkust. «Tundub, et perekriisis mängivad kandvat rolli just hingehoidja isiksuslikud omadused, kus prioriteediks on vaimulik küpsus ja empaatiavõime olemasolu. Tuleb tunda ka psühhoterapeutilisi meetodeid. Need on omadused, mis kujundavad läbi kogemuste hingehoidja kui spetsialisti.» Kursusesarja suurimaks väärtuseks peab Kukk lektorite elu- ja töökogemust.
Järgmisel hingehoiukursusel aasta pärast on plaanis jätkata perekonnaga seonduvate teemade käsitlemist.
Kadri Kesküla,
konsistooriumi diakooniasekretär