Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Kaunim linn on Eestis Tartu

/ Autor: / Rubriik: Toimetaja ringvaade / Number:  /

Möödunud nädalal oli Tartu kõigi sündmuste keskpunkt. Laulupeotuli tuuritas Lõuna-Eestis ja jõudis laupäeval Tartu laulupeo päevaks linna. Tuli peatus ka Kooli tänaval Mart Saare mälestusmärgi juures. Helilooja elas Tartus pärast Peterburi konservatooriumi lõpetamist.
Nädal algas esmaspäeva õhtul Tartu Maarja laulupeokirikus kontserdiga „Kreegiga ja Kreegist“, kus väga noor kollektiiv, vaid kuuepäevane Tartu Maarja kammerorkester, ja Tartu Maarja kirikukoor, mis loeb oma ajalugu aastast 1836, Lilyan Kaivu dirigeerimisel kontserdi andsid. Samal päeval asusid kollastes särkides vabatahtlikud linnas Maarja kiriku taastamiseks annetusi koguma.
Neljapäeval koguneti taas Maarja kirikusse laulupidude ühiskontserdi päevale. Reede keskpäeval toimus toomkiriku varemeis Tartu laulupeo jumalateenistus ja pärastlõunal ajastukontserdid linna eri paigus. Enne südaööd sai kuulata vaimulikku mõtisklust ja öömuusikat Raadi kalmistul.
Laupäeval täitus laulukaare alune ja nõlv lauljaist, mängijaist ja kuulajaist. Koos teistega laulis laulukaare all korporatsiooni Filiae Patriae naiskoori koosseisus president Kersti Kaljulaid, kes laulupeo lõpus tervitas rahvast, öeldes: „Papa Jannsen seisis vastutuultes, andis vaatamata vastutuultele meile 150 aastat tagasi siinsamas Tartus kätte meie oma raja, oma tooni. Laul ja laulu jõul tekkinud ühistunne aitas meil kasvada rahvaks, kasvatas meie usku ja armastust oma maa vastu.“
Tartu Jaani kirikus oli samal ajal Carolin Illenzeeri Fondi heategevuslik kontsert. Esmakordselt toimus fondi kontsert kirikus.
Kui varasematel pidudel nõudsid lauljad ametliku kava lõppedes laulmiseks Ernesaksa „Mu isamaa on minu arm“, siis seekord skandeeriti kavas mitteolnud Peep Sarapiku „Ta lendab mesipuu poole“, laulu, mis esmakordselt kõlas XXIII üldlaulupeol (1999).
Pühapäeval võttis president Kersti Kaljulaid Vabaduse puiesteel vastu võidupüha paraadi.
Sirje Semm