Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Katus kaitseb kadumatuid aardeid

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Asjatundjate sõnul peaks uus katus pakkuma Ridala kirikus varju mitmele inimpõlvele. 
Mari PaenurmTõnis Padu valvas Ridala kiriku katuse remondi järele. Liina Raudvassar

Möödunud pühapäeval õnnistati tuulises Ridalas sealse auväärse pühakoja uus katus, mida oli oodatud juba aastakümneid.

Ridala kirik on oma auväärse ajaloo, kultuuripärandi ja külluslikult kauni interjööriga kahtlemata üks siinse maa pühakodade pärle. Seal on suur hulk kaunist vara, mis väärib tähelepanu, säilitamist ja kasutamist ning mis on nüüd hoitud kindla katuse all.
Pidulikul jumalateenistusel jutlustas peapiiskop Andres Põder, kaasa teenisid assessor praost Tiit Salumäe, pastor loci Kari Antero Tynkkynen ja külalisvaimulikud.
Seekordse pühapäeva teemaks olid kaduvad ja kadumatud aarded ning peapiiskop rõhutas oma jutluses muu hulgas, et nii nagu vaimu jaoks peab olema korras ka inimese ihu, on kiriku toimimiseks vaja, et pühakoda oleks olemas ja korras.

Tuuline talv pani mehed proovile
Kari Tynkkynen meenutas intervjuus Eesti Kirikule, et raha katuse remondiks ja taastamiseks on taotlenud juba mitmed varasemad Ridala koguduse vaimulikud. Nüüd saadi lõpuks toetust pühakodade programmist, samuti andsid oma hea osa eraannetajad.
Katusekonstruktsioonid olid juba väga kehvas seisus ning uued projekteeris Juhan Kilumetsa juhitav Rändmeister. Katusekivid vahetas OÜ Resteh, mille juhataja Aleksander Michelsoni sõnul pandi Ridala kiriku juures mehed sel talvel tõsiselt proovile.
«Eks me lootsime, et seekordne talv ei tule külm ega suure lumega. Sellega oli nagu oli, aga hirmus kõvad tuuled olid ja töö jäi vahepeal seisma, polnud võimalik üles minna.» Rootsist tulnud katusekivid sorteeriti, terve plats oli neid talvel kiriku juures täis, vinnati siis üles, kus vaadati veel üle, ja hakati siis paika panema. «Kui väikesed praod on sees, siis annab see juba paari aasta pärast tõsiselt tunda,» kõneles tööde juhataja.

Pidupäev sillutas argisele teed
Pidupäeva kirikukohvi vahel said huvilised ka ise uue katuse alla ronida. Haapsalu linnaarengu ja muinsuskaitse peaspetsialist Tõnis Padu, kes Ridala tööde järele ka valvas, võis sel korral loomingulise kergusega kõnelda Ridala kiriku baroksetest rikkustest, kunstnik Laikmaa autogrammist ukse taga, mis muidu alati ristseliti lahti oli, ning muidugi katusekividest ja -konstruktsioonidest. Võlvide peal said laual eksponeeritavaid muinsusi ja leide kõik oma käega katsuda ning seda võimalust ei jätnud kasutamata ka ükski laps, kes üles ronis.
Kogudus tänas oma sõpru, väikesed kingitused anti nii muinsuskaitseametile, Tõnis Padule kui Aleksander Michelsonile. Pidulikul päeval peeti meeles teisigi töötegijaid, kiriku tänukirja said koguduse revident Maie Sepp ja juhatuse liige Alar Lonks. Üle anti ka koostöömedalid sõpruskoguduste esindajaile: Sigtuna koguduse kirikhärrale Mikael Klefbeckile ning Sigtuna koguduse juhatuse liikmele Margareta Stensvikile.
Kari Tynkkynen sõnab, et on hea pidupäeva järel normaalsesse töösse süveneda. «Oleme viimastel aastatel siin Ridalas rääkinud liiga palju rahast,» võttis vaimulik oma mõtte kokku. «Tahaksin nüüd süveneda koguduseellu, loodame sügisest käima saada pühapäevakooli, mida kolm aastat pole olnud, samuti peaksid hakkama toimuma piiblitunnid. Elu läheb edasi.»
Mari Paenurm

Ridala kirik ja kogudus
Kirik on 740 ja kogudus 790 aastat vana.
Katuse remonti oodati vähemalt paarkümmend aastat, selle maksumus oli ligi 160 000 eurot.
Jumalateenistusi peetakse kaks korda kuus.
2011. aastal oli liikmesannetajaid 72.