Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Kasvavate koguduste saladus

30.11.2016 | | Rubriik: Kirikuelu

Kasvavate koguduste tegevus on aktiivne ja nende liikmed hoiavad ühte. Pildil koristustalgud Risti koguduses. Erakogu

Nagu mujalgi Euroopas, on ka Eestis probleemiks kiriku liikmeskonna vähenemine. Küllap tasub seetõttu tundma õppida nende väheste EELK koguduste kogemusi, kus annetajaliikmete arv hoopis kasvab.

Meie kiriku igakevadistel sinoditel on pea alati kõneaineks liikmesannetajate ja ka kiriklike talituste arvu järjekindel vähenemine. Maakoguduste puhul tavatsetakse seda sageli seletada ääremaastumisega, mis sunnib inimesi tööd otsides suurematesse keskustesse kolima.
See pole siiski päris täpne. EELK kogutud statistilised andmed näitavad, et viimase kümne aasta jooksul on liikmesannetajate üldarv kirikus vähenenud veerandi võrra ehk tunduvalt kiiremini kui elanike arv Eestis. Pealegi langeb ka Tallinna praostkonna liikmesannetajate üldarv, ehkki pealinna elanikkond hoopis kasvab.
Suuremas osas kihelkondadest näib koguduste liikmeskond vähenevat oluliselt kiiremini kui täisealine elanikkond. Mõni kogudus on 10 aastaga kahanenud isegi kaks või kolm korda. Leidub vaid paarkümmend kogudust, kus vähemasti rahvaarvus toimunud muutusi arvesse võttes on liikmesannetajaid kümne aasta taguse ajaga enam-vähem sama palju või isegi rohkem.
Arusaadavalt suureneb liikmete arv kogudustes, mis on hiljuti asutatud (nt Saku, Mustamäe, Saksa Lunastaja jt). Huvitav on aga see, et leidub teisigi kasvavaid kogudusi. Viies neist, nimelt Haljala, Käsmu, Nõo, Risti ja Tartu Ülikooli-Jaani koguduses, on liikmesannetajate arv kümne aasta taguse ajaga võrreldes kasvanud koguni rohkem kui 25%.
Koguduste edetabeleid liikmesannetajate arvu muutumise alusel koostada pole mõtet. Esiteks sõltuvad igasugused arvulised näitajad paljudest teguritest, millest suurt osa kogudus ega vaimulik kuigivõrd mõjutada ei saa. Teiseks oleks asi hoopis hull, kui töötegijad tunnetaksid survet keskenduda mitte evangeeliumi kuulutamisele, vaid arvuliste näitajate parandamisele.
Võiks ka küsida, kas liikmesannetajate arv ongi üldse kõige parem mõõdik pühendunud koguduseliikmete arvu kindlaksmääramiseks. Ehk annaks märksa tabavama pildi kirikuliste ülelugemine kõigis kogudustes üle Eesti suurematel kirikupühadel või hoopis mõnel suvaliselt valitud pühapäeval.

Aktiivne koguduseelu
Neid reservatsioone arvesse võttes tasub siiski kasvavate koguduste kogemusi tundma õppida. Kas nende töötegijate praktikast saaksid ka teised kogudused midagi üle võtta või tuleneb kasv lihtsalt eriti soodsatest kohalikest oludest? Otsustasime sellele küsimusele vastuse saamiseks ühendust võtta Käsmu, Nõo ja Risti koguduse esindajatega.
Kõigis kolmes koguduses tõsteti esile häid töötegijaid – nii õpetajaid kui juhatuse liikmeid. Eriti tähtis on, et vaimulikku kohapeal hästi tuntakse ja usaldatakse.
Kasuks tuleb seegi, kui nad on ise kohalikku päritolu (Käsmu) või pikemat aega kogudust teeninud (Nõo ja Risti).
Lisaks töötegijate isikuomadustele peab neil aga olema ka aega ja energiat kogudusetööle pühendumiseks. Kõik mainitud kogudused paistavad silma elava koguduseelu poolest. Näiteks Käsmus on seitsme aastaga jumalateenistuste arv kolmekordistunud. Hommikupalvusi armulauaga peetakse iga päev ja piiblitunde igal nädalal. Kord kuus tutvustatakse piiblilugusid maalikunsti kaudu. Nõo kogudus korraldab regulaarselt vaimulikke üritusi mitte ainult kirikus, vaid kihelkonna eri paikades. Elav on seal ka muusikaelu ning igal aastal toimub kuulutusnädal.
Vaimulike ürituste kõrval on oma koht ka nn ilmalikel ettevõtmistel. Näiteks Nõo kogudus lööb kaasa Martin Lipu päeva ja Eesti lipu päeva tähistamisel ning kirikuaias on korraldatud teatrietendusi harrastusnäitlejate ning koguduse koori osavõtul. Osa võetakse «Teeliste kiriku» ja «Kirikute öö» projektidest. «Kõik need ettevõtmised annavad võimaluse kirikul ja kogukonnal teineteisega lähemat koostööd teha ja toovad kogudusse sageli ka mõne uue liikme,» kinnitab koguduse juhatuse esimees Madis Kanarbik. Sarnased kogemused on ka Käsmu kogudusel.

Inimsuhete väärtustamine
Käsmu ja Nõo puhul ei saa jätta mainimata asjaolu, et mõlemal pool soodustab koguduse kasvu kohaliku elanikkonna suurenemine. Mõnevõrra erinev on Risti kogemus. Juhatuse liige Anneli Pärlin kinnitab, et kogudus tegutseb väikeses maakohas, kus inimesi jääb järjest vähemaks. Ka jumalateenistusi peetakse vaid kaks korda kuus. Ometi on tegemist EELK kõige kiiremini kasvava kogudusega ja selle taga näib olevat asjaolu, et õpetaja Annika Laats pühendab suurema osa oma tööajast koguduseliikmetega kohtumisele ja hingehoidlikele vestlustele.
Pärlin rõhutab ka, et meie ümber on palju abi vajavaid inimesi, kusjuures riiete ja toidu jagamise kõrval on oluline ka vaimne ligiolu ja inimeste hingeliste vajaduste märkamine. Suurejooneliste ürituste korraldamise asemel soovitab ta ligimestele rohkem tähelepanu pöörata: «Mõelge läbi, kas koguduses ei vaevle keegi masenduse või üksinduse käes, kas mitme lapsega üksikemal on lastele talvesaapad olemas ning kas eakas memm külaservas saab puude tuppa toomise ja ahju kütmisega hakkama.»
Jumalateenistustest ei võta Ristil küll osa väga palju rahvast. Ka sellele tavapäraselt järgneva koosviibimise laud pole tingimata rikkalikult kaetud, kuid kogetud osadus seob inimesi omavahel tihedalt kokku.

Jumala puudutus on esmatähtis
Isikliku suhtlemise tähtsust kohalike inimestega rõhutati aga ka Nõo ja Käsmu koguduses. Käsmu õpetaja Urmas Karileedi kinnitusel selgub sageli, et inimesed tunnevad usu ja kirikuteemade vastu suuremat huvi, kui arvata võiks: «Tihti on vaja olnud vaid väikest vaimulikupoolset julgustust ja innustust ristimisele ja leerikooli tulekuks.»
Toodi esile muidki tegureid. Näiteks ei saa alahinnata teavitustööd koguduse tegemistest – olgu siis interneti, vallalehe või muu meedia vahendusel. Õpetaja Mart Jaanson pidas oluliseks ka seda, et Nõo kogudus peab lugu traditsioonidest. Näiteks eelistatakse vana agendat, «mis seostub otseselt kogudusele oluliste väärtustega 19.–20. sajandist».
Urmas Karileet leidis aga, et oma osa liikmeskonna suurenemisel on mänginud ka Käsmu kiriku kordategemine, millesse on investeeritud 120 000 eurot. Samuti asjaolu, et koguduse aktiiv on olnud agar osalema mitmesugustel koolitustel.
Samas rõhutas Karileet, et eelkõige on koguduse liikmete arvu kasvu taga siiski eestpalved ning Jumala arm ja õnnistus. Teisedki küsitletud leidsid, et liikmesannetajate arvust märksa olulisem on olnud liikmete vaimulik kasv ja usuelu intensiivistumine. See on kõnealustes kogudustes väljendunud jumalateenistustest ja armulauast osavõtjate arvu suurenemises, aga ka vastastikuse abistamise ja osaduslike suhete süvenemises.
Kasvavate koguduste kogemustest jääb niisiis kõlama eelkõige tõdemus, et edu on toonud töötegijate pühendumus, aktiivne koguduseelu ning liikmetega suhtlemine, neile abi ja inimliku läheduse pakkumine. See on ühelt poolt tõmmanud koguduse juurde uusi liikmeid, kes ka sageli rohkem koguduse­ellu panustavad.
Näiteks Karileedi kinnitusel laekub 90% liikmeannetuste kogusummast inimestelt, kes on viimase kuue aasta jooksul leeris käinud. Ent teiselt poolt ergutab koguduseelu aktiveerumine ka vanu olijaid rohkem annetama ja liikmelisust väärtustama.
Samas on Käsmu, Nõo ja Risti kogudus igaüks oma näo ja mõnes mõttes erinevate rõhuasetustega. Seega võib üsna erineva lähenemisviisiga koguduseelu elavnemist saavutada.
Rain Soosaar

Liikmesannetajate koguarv EELK kogudustes
2000. a 47 112
2005. a 39 879
2010. a 35 326
2015. a 29 022
Allikas: www.eelk.ee

Tänage Isa, kes teid on teinud kõlblikuks osa saama pühade pärandist valguse riigis. (Kl 1:12)