Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Käsmu kalmistu laieneb

04.08.2021 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga
Õpetaja Urmas Karileet näitab, millistes piirides hakkab tulevikus Käsmu kiriku ümber olev surnuaed asuma, samuti kuhu rajatakse kogudusemaja. Liina Raudvassar.

See oli Käsmu koguduse algatus, et kiriku ümber paiknev surnuaed vajab laiendamist. Selleks, et kõigile, kes siinsesse hästi hooldatud kabeliaeda endale viimset puhkepaika soovivad, selle ka saaksid.

„Käsmus on kõik käe-jala juures ning kiriku juurde on alati rõõm tulla, kasvõi päevas mitmendat korda,“ tõrjub õpetaja Urmas Karileet kirikulehe ajakirjaniku kartuse, nagu oleks sel pühapäeval kolmandat korda kirikusse tulla vaimulikule tüütuks ekstra kohustuseks. Ta nimetab, et hommikul koguneti kella kaheksaks kirikus hommikupalvusele, mis on armulauaga ja toimub iga päev juba kuuendat aastat, ning kell 15 toimus pühapäevane jumalateenistus. 

„Kirik ja kirikuaed on Käsmu rahvale ja meie külalistele koht, kuhu ikka jõutakse ning minu meelest hea meelega,“ jagab kümme aastat tagasi Käsmu esimeseks päris oma vaimulikuks saanud Karileet rõõmu. 

Kalmistu jäi kitsaks

Vaimulik meenutab, et surnuaia laiendamise plaan on päevakorral olnud aastaid, sest ajalooline kalmistu on oma ligikaudu 400 hauakohaga lootusetult kitsaks jäänud ning tavaks on saanud vanadele kalmudele peale matta. 

„Käsmu on kasvav küla. Kohalikud ja nende järeltulijad, kellel on surnuaial perekonnaplatsid, on murest priid, aga uued tulijad, kes sooviks ka siia maetud saada, nendele ei ole kohta pakkuda,“ räägib Urmas Karileet, tuues näiteks Käsmu suvekodu rajanud Tiit Pruuli abikaasaga, kes on väljendanud oma soovi kord siia sängitatud saada. „Paljud toonitavad, et Käsmu surnuaial on ilus ja vaikne ning siin ringi jalutades valdab tunne, et sooviks just siia viimse puhkepaiga saada,“ tunnistab ta. 

Kogudus ostis maad

Kuigi surnuaia laiendamiseks oleks saanud põhimõtteliselt kasutada kogudusele kuulunud maad kiriku esiselt, kus asub praegu autode parkimisplats, ei soovinud kohalik külakogukond sellist lahendust. Rohkem meeldis idee soetada kalmuaia laiendamiseks maad kõrvalkrundi arvelt, mis lubaks uue surnuaia liita olemasolevaga sujuvamalt. 

„Lilleberi talu vanaperenaine ei olnud küll huvitatud väljavaatest maad kogudusele müüa, aga kui ta oli siit ilmas lahkunud, õnnestus kogudusel läbi rääkida tema välismaal elava tütrega. Kogudus võttis ostmiseks laenu. Ostsime kogu kõrvaltalu krundi, jagades selle maa kaheks kinnistuks. Ca 700-ruutmeetrise maa liitsime koguduse kinnistuga kalmistu maaks ja teise, suurema krundi müüsime edasi, õieti andsime tagasi laenu andjale võla katteks. Nõnda saime laenust lahti ning kingituseks ca 700 ruutmeetrit kallist Käsmu maad kalmistu laienduseks,“ annab Karileet ülevaate asjade käigust. 

Tulevikule mõeldes

Arendus, mida õp Karileet kirjeldab, on suunatud kogudust ja kogukonda teenima pikki aastaid. „Mõeldud on nii, et kavandatu oleks pikemas perspektiivis nõudlust rahuldamas,“ tunnistab ta ja selgitab, et kooskõlastatud plaan määrab kindlaks, kuhu tuleb urnimüür, kus hakkab asuma kirstumatuste ala ja kus urnimatuste ala. Tema sõnul on esialgu plaanis püstitada tulevikus üle 500 urni mahutavast moodulitest kokku seatud urniseinast kolm moodulit, mitte kõike korraga. 

Plaanidest annavad ettekujutuse müürimoodulite juba valatud vundamendid, mis märgistavad rajatava surnuaia piiri. Veel on plaanis istutada elupuuhekk, mis aitaks markeerida koguduse ala piirid. Siia on idee ka paigutada need vanad ajaloolised ristid, mis on haudadelt kirikuaia äärde tõstetud.

Tasapisi saab täiendada haljastusega seotud plaane, aga juba praegu on siin kasvamas kaks iluõunapuud, mis kannavad nimesid Signe ja professor August Vaga. Samuti on kogudusel hea meel, et vanast talu viljapuuaiast on rajatava surnuaia alale kasvama jäänud magusaid vilju kandev õunapuu „Liivi kuldrenett“.

„Me lammutasime saadud maalt sel kevadel vanad taluajast jäänud kuurid ning jätsime alles vaid ühe stiilsema talukultuuri näiteks, millest võiks tulevikus saada kalmistu tööriistakuur,“ räägib Karileet.    

Kogudusemaja tuleb ka

Lisaks kalmistu laiendusele on plaanis ehitada saadud maa-alale ka kogudusemaja. Selle funktsiooniga hoone on Käsmu kogudusel, mis ajalooliselt on olnud kuni 1945. aastal iseseisvumiseni suure koguduse abikogudus, siiani puudunud. Ristkülikukujulisse kahekorruselisse hoonesse tuleb avar koosviibimise ruum koosolekuteks, koolitusteks ning vajadusel peielaua katmiseks, koguduse kantselei, kööginurk ning tualett ja teisele korrusele koguduse õpetaja ametikorter. „See kõik on Käsmus puudu, sest enne mind ei ole Käsmul oma õpetajat olnud, aga kui mina pensionile lähen ja uus vaimulik tuleb, võib ta vajada korterit,“ selgitab Karileet.

Nii nagu Käsmu on kasvav küla, on liikmete poolest suurenev ka Käsmu kogudus. Kui 2020. aastal kuulus kogudusse 190 liiget, siis õpetaja Karileedi sõnul täieneb kogudus sel aastal taas kümmekonna inimese võrra. Septembris algab uus leerikursus viie inimesega, neist neli on vanuses 15–16. 

Liina Raudvassar  

Käsmu koguduses

2010–2012 oreli kapitaalremont

2012 kirikusaali restaureerimine

2013 kiriku katuse vahetus

2014 kiriku välisremont

2015 kiriku küttesüsteemi ja kellahelistamise mehhanismi paigaldus 

2016 oreli seest 14.–15. sajandist pärit ürikute leidmine

2017 kalmistu eeskirjade kehtestamine

2019 kalmistu laiendamiseks maa ostmine

2020 laelühtri restaureerimine

2021 kalmistu laienduse kasutuselevõtt

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)