Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Käsmu kabelid aegade hämarusest

12.05.2021 | and | Rubriik: Kirikuelu, Kultuurielu, Ühiskond
Käsmu vana kabel võib olla märgitud ka 1701. a kaardile.

Ajalugu on huvitav ning vahel ka rõõmsalt üllatav. Käsmu kadunud kabelite lugu pakub põnevaid teateid möödanikust. 

Kui kaugele vanima kabeli ajalugu ulatub, seda me täpselt ei tea. Midagi on välja uuritud, aga uurimisainest on ning tuleb juurde. Möödunud suvel saime Käsmu kabelite ajaloo kohta veidi rohkem teada.

Legend ja lehelugu 

Käsmu kabelite loo algust me ei tea. Seda saab väita, kui vaadata läbi nõudliku ajalooteaduse prisma. Koduloouurija veidi vabamast käsitlusest lähtudes on Käsmu kiriku ja selle eellasteks olevate kabelite alguslugu olemas. Legend kipper Käsperist või Casparist, kes merehädast pääsenuna ehitas nüüdsele Käsmu poolsaarele esimese kabeli. Selline mereäärne lugu, mille leiame veel nii mõnegi teise rannaküla ajaloost või rahvajuttudest ning üllataval kombel isegi nõukogude ajalehtedest. 

Nii võib omaaegse ajalehe Leninlik Lipp ühest 1957. aasta numbrist lugeda, et „/…/ Ja kapten, kelle nimi oli Käsper, purjetas laevaga Käsmu lahte. Maale tulles ehitas ta aga kabeli, mis enam ei ole alles, küll on aga praegune Käsmu kabel samal kohal, kuhu kord Käsper ehitanud oma tõotuse kohaselt kabeli“. Seega kätkeb see lühike ajalehelugu teadmist, et Käsmu kabelite hooned on justkui olnud läbi sajandite ühes ja samas kohas. 

See, arvatavasti ühe koduloouurija poolt kirja pandud lugu, ei ole siiski kindlaks ajalooliseks tõendiks ja teadmiseks piisav. Millal esimene kabel püstitati ning kui mitu kabelit ajaloo jooksul Käsmus täpselt olnud on, see on tänaseni saladus. Hetkel teada oleva teabe järgi on praegune kirik Käsmus kolmas pühakoda.

Tõendatav ajalugu

Käsmu kabelite seni kindlamalt teada ja tuntud ning dokumentidega tõendatav ajalugu algab 18. sajandi esimesest poolest. Varasem periood on seni suuremalt osalt mõistatuseks jäänud. Vihjeid ehk leiab, aga need on piisavalt udused. Kunas Käsmu kabelite ajalugu mõne ajaloolase doktori- või teadustööks saab, seda ei tea samuti. Nii tuleb leppida pigem kodulooliste uurimis- ja kirjatöödega ning loota, et aeg-ajalt saame mõne infokillu, mis aitab mosaiiki tasapisi kokku panna.

Ülevaatlikult sellest, mis seni teada oli. Käsmu kabeli osas oli teadmine, et teine kirjalikult teadaolev hoone ehitati 1720ndatel. Järgmise kohta teatakse juba rohkem – see ehitati 1863. aastal ja pühitsetud 1864. aastal. Ühest vanast tahteavaldusest, kus kirjas omaaegse Aaspere mõisniku Eduard von Dellingshauseni poja Nikolai Dellingshauseni soov, leiame järgnevad read: „/…/ 1864. ehitatud Käsmu kirik ja 1845. aastal ehitatud Käsmu surnukabel olid püstitatud Käsmu külaelanikkude jaoks ja on viimaste poolt ka sisustatud ja korras hoitud“ (ERA.63.19.5261 Käsmu kirik ja kabel). 

Seega olid Käsmu randlased tegusad ning hoolitsesid, et külas oleks kabel olemas. Aga seda kõike teame me paari viimase sajandi kohta, kuid mis oli enne 18. sajandit? Selle kohta on nüüd üks väike infokild ja kaks lehekülge analüüsimist vajavat tõlketeksti jälle juures ning neist paarist leheküljest käesolev artikkel alguse saigi.

Abi kokaraamatust

Kuidas uue infoni jõuti? Kogu uurimistöö sai alguse ühest viitest rootsiaegsele dokumendile (EAA.1.2.343 Maanõunik Johan Hastfer seoses Käsmusse uue kabelihoone ehitamisega). Maanõunik Johan Hastferi supliik tolleaegsele kindralkubernerile köitis ühe ajaloohuvilise tähelepanu. Kas viidet Käsmu kabelit puudutavale vanale ürikule märgati Käsmu koduloouurija Karl-Gustav Kristenbruni arhiivi materjalide hulgas või kusagil mujal, selles pole uurija enam väga kindel. Võimalik, et tähelepanu köitnud märge jäi uurijale silma hoopis riigiarhiivi infosüsteemis Käsmu kohta käivate teadete 64. leheküljel. See vast polegi antud loo puhul põhiline. Küllap see viide Kristenbruni arhiivi materjalide seas oli.

Olgu kuidas oli, supliik sai igal juhul Tartust riigiarhiivi Tallinna uurimissaali tellitud. Emajõe Ateenast saabus patakas sulega kirjutatud ja varieeruva käekirjaga kirjutatud dokumente. Kuidagi õnnestus kiri siiski teiste seast üles leida. Paraku oli koostaja käekiri sama kehv kui leidja saksa keel. Nii tuligi abi ja selguse saamiseks paari saksa keelt emakeelena kõneleva tuttava poole pöörduda, lootuses, et parem keeleoskus aitab kirja sisust aimu saada. Üpris kiiresti saabusid piiri tagant ka vastused, millest selgus, et tuttavad jäid kirja sisu osas jänni. 

Üks, kelle poole pöörduti, härra Tobias Mayr, oli siiski nõuks võtnud mitte alla anda ja otsustas kirja oma vanaemale näidata. Veidi ootamist, aga Tobiase vanaema jäi samuti dokumendiga hätta. Dokument olekski ehk jäänud tõlkimist ootama, kui poleks olnud õnnelikku juhust, millele mängis kaasa vana kokaraamat. Tobiase ema märkas juhuslikult, et tema tädi loeb vanas keeles kirjutatud kokaraamatut ning küsis vanaproualt, et kas too saab aru, mis raamatus kirjas on. Kuulnud jaatavat vastust, tekkis tal mõte näidata tädile ka Eestist saadetud vana ürikut.

Nii saabuski teade, et härra Mayri 80ndates eluaastates vanatädi tõlkis dokumendi ära. Siinkohal on sobiv öelda suured tänusõnad Gerlinde Mayrile ja eriti proua Josefine Moserile kauges Freistadtis Austrias, kes tõlkis ühe kauge Eesti väikese rannaküla jaoks olulise dokumendi tänapäevasesse keelde.

Uut teadmist 

Et loo üks autoritest oli T. Mayrile lubanud tänutäheks tõlke eest teha ekskursiooni Käsmu külas, siis lubas ta kirja tõlke Käsmu kaasa tuua ning seal ka üle anda. Järgnes veel umbes kuu aega põnevat ootamist, mis tasus ennast ära. Piisas kiirest pilgust ingliskeelsele tõlkele ning kohe oli selge, et Käsmu kabelite kohta on nüüd olemas uus teadmine.

1671. aastal kirjutatud kirjast selgub, et maanõunik Hastfer on pöördunud kindralkuberneri poole sooviga ehitada Käsmu külla uus kabel. Seega esineb Hastfer sooviga ehitada „uus“ kabel. Hastfer kirjutab, et ekstsellents mäletab, et tema pöördus sooviga, mis puudutas kabeli ehitamist tema rannakülla Cäsperviiki, kus kabel olevat olnud 30 aastat tagasi. Hastfer märgib ka, et tema lubas kanda kulud, et inimesed, eriti vanad ja haiged, kes ei jaksa jalgsi minna 4–5 miili kirikusse, saaksid osaleda kiriku teenistusel lähemal ning oleksid rohkem kohustatud missal osalema.

Käsmu kabelite ajaloo seisukohalt ongi kõige huvitavam Hastferi märkus, et Käsmus eksisteeris kabel kolmkümmend aastat enne antud kirja kirjutamist. Seega oli Käsmus kabel arvatavasti kuni 1641. aastani, kuid lõpetas siis mingisugusel põhjusel oma tegevuse. Kui kaua kabel 1641. aastaks eksisteerinud oli, seda kirjast kahjuks ei selgu. Siiski on nüüd olemas üks tõend selle kohta, et 1640ndate aastate paiku oli Käsmus kabel olemas.

Kirja põhjal jääb veidi selgusetuks, kus tolleaegsed Käsmu küla elanikud pärast Käsmu kabeli sulgemist või hävimist siis umbes 30 aastat pühakojas käisid. Kirjas on koht märgitud ning kirjapilt võiks märkida Haljalat, kuid seda sajaprotsendilise kindlusega väita ei saa. Kahtlust tekitab küla ja kiriku vaheline vahemaa, milleks Hastfer märgib 4–5 miili. Üks Käsmu juurtega ajaloohuviline juhtis tähelepanu, et tegemist võib olla n-ö Rootsi miiliga, mille pikkus on 10 km. Nii võiks Hastferi märgitud kihelkonnakiriku Haljalasse paigutada küll.

Lisaks palub Hastfer luba nimetada köster, kes „juhiks vaeseid hingi“ laulmises, palvetamises ja lugemises. Samuti palub ta, et kindralkuberner kasutaks oma mõjuvõimu ja mõjutaks kihelkonna juhte, et Haljala järgmise kirikuõpetaja nimetamisel oleks tal kohustus palvetada, kuulata pihtimist ja viia läbi sakramente Cäsperwiiki kabelis 6–8 korda aastas.

Uued küsimused 

Tulles lõpetuseks tagasi kabelihoone juurde, peab märkima, et artikli ajendiks olnud sajanditetagune kiri tõi kaasa uut teadmist, kuid ühtlasi ka palju uusi küsimusi. Et tulevikus võib tulla veel toredaid üllatusi, sellest annavad tunnistust ka artikli koostamise ajal autorite kätte jõudnud rootsiaegsed Käsmu küla ja lahe kaardid, millel Käsmu kabel kenasti peal on. Nende põhjal võib teha järelduse, et 1701. aastal oli Käsmus kabel olemas. See asjaolu toob kaasa uued küsimused ja uued hüpoteesid. 

Millal ikka ehitati Hastferi kirjas mainitud kabel? 1727. aasta kirikuvisitatsiooni protokollis on mainitud, et alles mõned aastad enne seda visitatsiooni. 1701. aasta kaartide peal olev kabel võiks siis olla esimene ja kõige vanem kabel, mille kohta võis välja lugeda 1671. aasta kirjast, et see oli kirja kirjutamise ajal juba umbes kolmkümmend aastat kasutuskõlbmatu. Ei ole välistatud, et vana kabeli remontimisega saadi selle eluiga pikendada kuni uue kabeli ehitamiseni 1720ndatel aastate esimeses pooles. Ja see vana kabel võis olla siis märgitud ka 1701. aasta kaardile. 

Käsmu koduloo uurija Karl-Gustav Kristenbruni andmetel on Käsmu inimesed käinud jumalateenistusel ja armulaual naaberpoolsaarel Pihlaspea kabelis. See võis olla enne XVIII sajandi alguses ehitatud kabeli valmimist. Pihlaspea ja Käsmu kuulusid mõlemad Haljala kihelkonna alla, nende elanikud olid Haljala koguduse liikmed ning neil oli sama hingekarjane.

Esialgu peame leppima sellega, et meil on veel liiga vähe teavet Käsmu esimeste kabelite kohta. Tõenäoliselt peame Käsmu kabelite ajalugu senisest põhjalikumalt uurima. Võib-olla aitaks Aaspere mõisnike Hastferite Käsmuga seotud tegevuse lähem uurimine meid edasi ka Käsmu kabelite ajaloo täpsustamisel. Võib-olla õnnestub leida veel mõni kiri, mis heidaks valgust Käsmu kirikule eelnenud kabelite põnevale ja väärikale ajaloole? Aga need on juba uued teemad ning küllap leiavad need endale koha järgmistes uurimustes ja artiklites.

Meelis Liivlaid

Urmas Karileet

Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed. (Ef 2:19)