Esileht » Elu ja Inimesed » Ühiskond »

Kasahstanis mälestati okupatsiooniohvreid

10.06.2015 | | Rubriik: Ühiskond

Andres Põder ja Arnold Rüütel osalesid Spasski memoriaalkomp­lek­sis mälestusmärgi avamisel. Eesti vabariigi suursaatkond Astanas

31. mail toimus Kasahstani vabariigis Karagandõ oblastis Spasski memoriaal­kompleksis Eesti kodanikest represseeritutele mäles­tus­märgi avamine. Õn­nis­tamistalituse viis läbi eme­riitpeapiiskop Andres Põder.

Karlag on lühend Stalini-aeg­sest Karaganda parandusliku töö laagrist, kuhu kuulus hiil­ge­ajal 29 laagrit. Sealsetes van­gilaagrites olnutele mäles­tusmärgi valmimise ja avamise eestvedajaks oli Eesti vabariigi suursaatkond Astanas, kelle kutsel osales mälestusmärgi avamisel delegatsioon Eestist eesotsas president Arnold Rüütli ja emeriitpeapiiskop Andres Põderiga. Mus­tast graniidist tehtud mälestus­mär­gi kavandas skulptor Rene Reinumäe ja töö teos­tas kohalik skulptor Igor Bag­ramov.
Andres Põderi sõnul oli ko­hapeal Eesti delegatsioonile ette valmistatud sisukas prog­ramm: kohtuti ajaloolastega Ka­raganda ülikoolis ja ob­las­ti kuberneriga, toimus eks­kur­sioon Karlagi ja kuna­gise Alžiiri naistevangla muu­seumi, tut­vuti Kasahstani kesk­arhiiviga.
Pühapäevasel pidulikul miitingul Spasski memoriaal­kompleksis kõnelesid kohali­kud juhid, palvuse pidasid is­lami ja õigeusu vaimulikud. Eesti mälestuskivi avamisel võttis sõna president Rüütel ja mälestuskivi õnnistas eme­riitpeapiiskop Andres Põ­der. Õnnistamisele eelne­nud kõnes ütles Põder, et kan­natuses ja surmas oleme ühendatud kandma üksteise koormaid ja kaasajas peame tegema kõik, et sõjakoledused ja poliitilised repressioonid ei korduks.
Spasski memoriaali on mälestusmärke püstitanud juba 25 riiki. Eesti mälestuskivi avamine toimus ülemaalisel represseeritute mälestuspäe­val koos hispaanlastega, kelle mä­lestuskivi asub otse Eesti oma kõrval.
Andres Põder võttis sünd­muse kokku: «Repres­see­­ri­­tute mälestussamba ava­mi­ne Kasahstanis on vä­ga olu­line samm meie mi­ne­viku jäädvustamisel ja tead­vus­­tamisel, samuti tänuvõla tasumisel. Ehk annab see hoo­gu ka represseeritute mä­lestusmärgi rajamisele Eestis.»
Kätlin Liimets

Tänage Isa, kes teid on teinud kõlblikuks osa saama pühade pärandist valguse riigis. (Kl 1:12)