Esileht » Uudis » Esileht »

Kas usud Kristuse surnuist ülestõusmisse?

23.03.2016 | | Rubriik: Esileht

Tartu ülikooli usuteaduskonna õppejõud dr Kaido Soom analüüsis vaimulike konverentsil, millised on uurimuse «Usust, elust ja usuelust 2015» põhjal luterlaste uskumused. Kristuse surnuist ülestõusmist usuti järgmiselt: täiesti nõus 27%; pigem nõus 29,7%; pigem ei ole nõus 17,6%; üldse ei ole nõus 12,2%; raske öelda 13,5%. Eesti Kirik küsis vaimulikelt, millised on nende kogemused. Kas küsitluse tulemused lähevad kokku sellega, mida nad oma kogudustes on märganud.

Andres PõderAndres Põder, emeriitpeapiiskop:
Nende enam kui kümne tuhande puhul, kes ristimisel või konfirmatsioonil on tunnistanud «usun Jeesusesse Kristusesse, kes on … üles tõusnud surnuist …», pole probleeme kohanud ja ei ole alust nende sõnades kahelda. Iseasi, mil moel nad kõnesoleva dogma enda jaoks lahti mõtestasid. Tundub, et toodud protsendid võivad olla päris tõelähedased. Neid, kes ei vaidlusta Jeesuse ülestõusmist, on enam kui 70% – küll koos nendega, kes ei oska oma arusaama sõnastada. Aga kindlasti tähendab see ka usu elementi. Samas on usule olemuslik kahtluste läbikaalumine. Apostel Toomas saigi seetõttu hüüdnimeks uskmatu. Nii võib mõista neidki, kes miskipärast vastasid «pigem ei» või «ei». Viimaste puhul võinuks siiski küsida, miks nad end luterlaseks peavad. On ju usk Kristuse ülestõusmisesse ristiusu nurgakivi.

Aus_JaakJaak Aus, Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja:
Kaarli koguduses on ülestõusmispühade ajal mitmeid jumalateenistusi. Viimastel aastatel on hakanud sel pühal inimesi rohkem kirikus käima, millest võiks oletada, et seda peetakse oluliseks ja kindlasti ka usutakse sellesse. Muidu ei oleks mõtet ju käia, kui ei usu, ja meie usul poleks ju ka mingit tähendust, kui see nii ei oleks. Julgen arvata, et enamik Kaarli koguduse liikmeid usuvad Kristuse ülestõusmisesse.

Teder,Tauno8Tauno Teder, Häädemeeste koguduse õpetaja:
Nii Kristuse ülestõusmise kui ka teiste klassikaliste usuartiklite osas jaguneb liikmeskond laias laastus pooleks. Religiooni privatiseerumine on meil suurelt jaolt toimunud. Kiriku õpetus ja ajalooline viis uskuda ei ole asjad, mille järele inimesed kirikusse tulles küsivad. Pigem otsitakse lahendusi igapäevaelu probleemidele ja seesmistele heitlustele. Kui sõnum Kristuse ülestõusmisest neile otsingutele kogemuslikult kaasa aitab, on lihtsam uskuda. Kiriku töötegijate asi ongi öelda, et Kristuse ülestõusmine mitte ainult ei lahenda individuaalseid probleeme, vaid annab üldse olemisele ja kõigele mõtte. Ja väga hea, et 56,7 protsenti seda tõsiselt võtab.

Annika Laats Risti kirikusAnnika Laats, Risti koguduse õpetaja:
Statistika on küll huvitav, aga eksistentsiaalsetes küsimustes ei peaks seda ehk liiga tõsiselt võtma. Usk on nii sügav Jumala ning inimese vaheline asi, et protsentidega ei ole sel pistmist. Kui me kord taevaväravatel seisame, siis ei torgata meile pihku sellist ankeeti, vaid kogu meie elu on laotatud Jumala palge ette. Tema tunneb ka meie südame mõtteid. See ei tähenda, et kahtleksin esitatud andmetes. Võib täiesti olla, et pea pooled, kes end millegipärast luterlastena identifitseerivad, ei mõista Kristuse ülestõusmisest midagi arvata. Küllap oli selliseid inimesi kiriku liikmete hulgas ka 100 aasta eest. Meie kuulutame aga ikka Temast kui ülestõusnust ning tunnistame Jumala armastuse võitu surma ja kurjuse üle. Aidaku meid Jumal, et võiksime seda teha inimesi puudutavas keeles.

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)