Kas ülikoolilinn kiriku võrra rikkamaks?

14.12.2005 | | Rubriik: Määratlemata

Eesti Kirik uuris, kas Tartu ülikooli ajalooline kirik peahoone tiibade vahel peaks saama ennistatud pühakojana või piisab hoone fassaadi restaureerimisest ning varustamisest soliidse mälestustahvliga.

Kui humanitaarraamatukogu pakib raamatuid, et senisest asupaigast Jakobi tänaval välja kolida, tõstatub küsimus, mis saab algselt sakraalse funktsiooniga hoonest edasi. Variandid: see ennistatakse tegevaks kirikuks; jätkab ülikooli otstarbel; restaureeritud fassaad koos ristiga ja informatiivne seinatahvel jäävad kajastama koja sakraalsust.

Peahoone ansamblisse kaunilt sobituv historitsistlik hoone on alati kuulunud ülikoolile ja seega ei saa rääkida klassikalisest vara võõrandamisest.

Nii nagu  ülikooli kogudus asutati 1850. a ülikooli usuteaduskonna initsiatiivil, ehitati ka ülikooli kirik usuteaduskonna õppejõudude kui ülikooli töötajate eestvõttel ja hiljem, 1920. a loodi sama survegrupi toel selle koguduse eesti pihtkond. Siit tulenevalt oleks ootuspärane, et ka täna haaraks ülikooli esindajana ohjad usuteaduskond.

Usuteaduskond soovib fassaadi restaureerida

«Koostame rektoraadile usuteaduskonna nimel kirja, kus toome välja oma seisukoha ülikooli ajaloolisest kirikust,» räägib Ülikooli-Jaani koguduse õpetaja ja usuteaduskonna õppejõud dr Urmas Petti.

Ta selgitab, et teaduskonna soov ja ettepanek koosneb kahest punktist. Et hoone fassaad saaks restaureeritud, kusjuures portaali viilule peaks taas oma koha leidma kiriku tunnusena ladina rist. Teiseks, hoonele peaks paigaldama informatiivse mälestustahvli, mis selgitaks, et aastatel 1860–1947 asus siin Tartu ülikooli kirik.

Petti kinnitab, et usuteaduskonnal pole ülikoolile pretensioone, kui see leiab hoonele akadeemiliselt väärika rakenduse. «Muidugi, kui siia tuleks näiteks kasiino, sekkuksime protesteerivalt,» märgib ta.

Ideele vaadelda hoonet kui iga teist ülikoolile kuuluvat, sekundeerib märkimisväärselt fakt, et see on kord olnud pühitsetud pühakoda. «Muidugi võime küsimuse viia teoloogilisele tasandile: mida tähendab pühitsus, kas hoone on saanud olemuslikult teise kvaliteedi,» on õp Petti nõus. Vastata võib tema sõnul piibellikult: hoone pühitseti kindlaks eesmärgiks ja olukord on muutunud. Substants ei muutunud olemuslikult ning ei oma seega kadumatut eesmärki.

Samas märgib kirikuloo dotsent Petti, et tulevikus pole välistatud olukorra muutus: ülikool võib leida finantsid (esialgsetel hinnangutel ca 50 miljonit krooni) ja sisulise motivatsiooni hoone kirikuna taastada. «Isiklikult pean muidugi kõige loomulikumaks, et algselt kirikuna ehitatud hoone funktsioon ühel päeval jälle taastatakse, ent selleks peab olema selge sõnum – ülikool vajab vaimulikku teenimist,» leiab Petti.

Kodanikud soovivad kiriku taastamist

Tartu kirikute taastamise küsimuse on kodanikualgatuse korras oma südameasjaks võtnud ülikooli vilistlased Jaanus Rankla, Toomas Kiho, Jaan Tross ja Kersti Luha. Algatusgrupp taotleb hoone kasutuselevõttu tema algses funktsioonis ning võimaluse piires taastamist endisel kujul.

Rankla selgitab Eesti Kirikule, et kiriku taastamisse skeptiliselt suhtujad apelleerivad põhiliselt 1950. a ehitatud betoonist vahelagede kapitaalsusele. Sama mure vahendab TÜ haldusdirektor Riho Illak (Eesti Päevaleht, 2. nov), et kirikuhoone algupärast taastamist takistavad raudbetoonist vahelaed, mille kõrvaldamine on väga kallis ja võib saada ohtlikuks ülejäänud hoonele. «Samas ei ole ekspertiisi tehtud ning taoliste vahelagede eduka eemaldamise näiteks on Tallinna Nõmme Saksa Lunastaja kirik,» kinnitab Jaanus Rankla.

Algatusgrupi meelest peakski esmalt tegema ekspertiisi, selgitamaks, kas taastamine on ehituslikult võimalik ja kui jah, siis peaksid EELK ja Tartu Ülikool kujundama juba oma ametliku seisukoha edasiseks tegevuseks. Algatusgrupp, kelle eesmärgiks on hoida teema aktuaalne ning teavitada selle käigust tartlasi, hoiab omavahel sidet e-postiga.

Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho sõnul on mitu inimest elavat vastukaja ja kaasamõtlemist üles näidanud, mis näitab algatusrühma potentsiaali kasvada ning on tunnistuseks sellest, et teema on oluline.

Kirikul on mõte ka kogudust omamata

Kuigi juriidiliselt ei saa EELK sekkuda ajaloolise ülikooli kiriku küsimusse, kuna pole kunagi olnud hoone omanik, oodatakse kiriku seisukohta ometi. Tartumaa praost Joel Luhamets kinnitab, et kiriku taastamine pühakojana on mõttekas ka siis, kui sinna ei teki oma kogudust. Tema sõnul on mitme ülikooli juures taolised kirikud, kus peetakse jumalateenistusi ja kus asuvad kristlikud üliõpilasorganisatsioonid.

Praost kinnitas praostkonna valmisolekut osaleda ülikooli kiriku taastamises ning hiljem abistada, et selles toimuks akadeemilisele perele sobiv vaimulik tegevus. Kui ainult võetaks vastu vastav otsus ning leiduks raha ja tegijaid. 

Tartu ülikooli peahoone taga asuvale historitsistlikus stiilis kirikuhoonele pandi nurgakivi 1856. a ning pühitseti pühakojaks 1860. a. Nõukogude võim sulges kiriku 1947. a, selle varad anti üle Põltsamaa kirikule. 1950. a ehitati kirik ümber kahe betoonvahelaega ruumiks, veebruarini 2006 jääb hoonesse humanitaarraamatukogu.

Liina Raudvassar

4 Kommentaari artiklile “Kas ülikoolilinn kiriku võrra rikkamaks?”

  1. Külaline ütleb:

    Mõte on väga ilus, kui müürid vaid uut ümberehitamist välja kannataksid ja raha leiduks. Mul on selle kiriku sisemusest ka foto, nagu paljudel teistelgi, kelle vanamad seal on laulatatud. Lugemislauaks ta mulle ei sobinud, liiga rahustavalt mõjus, uni tuli peale.

  2. Külaline ütleb:

    Kirik on kirik ja ülikool on ülikool.

  3. Külaline ütleb:

    Pole küll asjadega eriti kursis, kuna pole ka EELK liige, aga soovitan siiski taastada kirikuna, kui rahaliselt vähegi võimalik, tehniliselt on pea iga asi võimalik, asi taandub tavaliselt raha taha. Ja kui ülikoolile oma kogudust ei tulegi, siis võiks seda kasutada näiteks Tartu Maarja kogudus, kes ei saa oma kirikut kasutada. Ja edasi filosofeerides võiks ju olla näiteks Ülikooli Maarja kogudus vms…

  4. Külaline ütleb:

    Olen Tallinna Kaarli krk praegu aga jah taastada Ülikooli ja Maarja kirikuks on vaja nagu Kivisilda .NSVL okupat.laastas Tartu maatasa

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)