Esileht » Arvamused » Artikkel »

Kas Toimetaja on väärikam kui toimetaja?

15.02.2012 | | Rubriik: Artikkel, Temaatiline

Keeletoimetajal tuleb aeg-ajalt vastata ja selgitada, miks pole ajalehes näiteks asutusenimetused läbiva suurtähega ja ülestõusmispühagi algab väikese ü-ga.

Enamasti sunnib aru pärima kartus, et väiketäht ei väljenda küllaldast austust või ametlikkust. Küllap on see hirm ka põhjuseks, et ikka eelistatakse pöörduda näiteks ametikirjades adressaadi poole suure algustähega (Peadirektor, Minister), kuigi reegel ütleb, et ametinimetused, auastmed, aunimetused, teaduskraadid ja tiitlid, olgu siis tegu presidendi, peapiiskopi, ministri, aasta vaimuliku, professori või mõne muu ametiisikuga, kirjutatakse väikese algustähega. See ei kahjusta vähimalgi määral nende tähtsust ega vähenda väärikust.
Kõik teavad, et nimed (pärisnimed) kirjutatakse suure algustähega. Nimi on näiteks inimesel, kohal, ehitisel, ruumil. Asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide nimetused võivad koosneda nimest, tüübinimetusest ja kohamäärangust. Nimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Eesti Kontsert, aktsiaselts Eesti Post, laagrikeskus Talu, Vanemuise teater, mittetulundusühing Tublid Mehed, Eesti Pank, Nordea pank. Tüübinimetus (muuseum, instituut, kool jt), millele võivad eelneda täpsustavad sõnad või sõnaosad (ajaloomuuseum, usuteaduse instituut, toomkool, leivakombinaat), kirjutatakse väikese algustähega. Kohamäärang (nt Tartu mänguasjamuuseum, Pärnu linnavalitsus, Värska gümnaasium, Tallinna toomkirik) kirjutatakse suure algustähega, sest kohal (Tallinn) on nimi ja nimi algab suure tähega.
Väikese algustähega võib kirjutada nimetuses kõik osad, mis ei ole (isiku-, koha-, ettevõtte-) nimed.
Eesti keele käsiraamatute ja keelenõuandjate soovitusel võib asutuste, ettevõtete, organisatsioonide jm ühenduste registreeritud täisnimetusi ametlikkuse rõhutamisel (nt dokumentides, pitsatitel) kirjutada läbiva suurtähega: Riigikontroll, Statistikaamet, Välisministeerium, EELK Usuteaduse Instituut, Tartu Ülikool, SA Ajaleht Eesti Kirik, Magdaleena Haigla. Tavakasutuses, näiteks ajalehes, võib tarvitada väikest algustähte: riigikontroll, statistikaamet, välisministeerium, usuteaduse instituut, Tartu ülikool, Mag­daleena haigla. Kui pole teada, kas tegemist on täpse täisnimetusega, soovitavad keelenõuandjad kasutada väiketähti, mis on igal juhul õige.
Tegelikult pole vahet, kas kirjutada läbivalt suure algustähega nt Eesti Keele Instituut või väikeste tähtedega eesti keele instituut (siin pole eesti kohamäärang), Tartu Teoloogia Akadeemia või Tartu teoloogia akadeemia, tegu on ikka sama asutusega. Esimesel juhul on rõhutatud nimetuse ametlikkust, mis on omane kantseleikeelele, kuid pole kohustuslik näiteks ajalehekeeles. Seega, kui suur algustäht ei muuda väiketähega võrreldes tähendust, on sageli õige kirjutada väiketähega.
Mõnikord võib algustäht määrata ka tähenduse. Näiteid pole vaja kaugelt otsida: suurte algustähtedega Eesti Kirik viitab ajalehe nimele, Eesti kirik (kirik väikese tähega) aga üldmõistele või Eestimaal asuvale pühakojale.
Alati kirjutatakse väikese algustähega asutuste allüksused, olenemata nende suurusest: Tartu Ülikooli (~ ülikooli) usuteaduskond, EELK Usuteaduse Instituudi (~ usuteaduse instituudi) kirikumuusika osakond.
Nimi või suurtäheline nimetus võib olla ka ehitisel:Püha Vaimu kirik (kirik liigisõnana väikese tähega), Haapsalu toomkirik (toomkirik, s.o peakirik).
Eesti keeles kirjutatakse väikese algustähega kuude, nädalapäevade, tähtpäevade, pühade nimetused: veebruar, küünlakuu, pühapäev, emadepäev, jaanipäev, uusaasta, võidupüha, ülestõusmispühad, suur reede, jõululaupäev. Siinjuures on asjatu kartus, et ülestõusmispühadele eelnevat vaikset laupäeva võib mõista kui tavalist eriliste sündmusteta kulgenud nädalapäeva.
Tuletame veel meelde, et raamatute raamat Piibel on reeglite kohaselt õige nii suure kui väikese algustähega: õigekeelsussõnaraamat annab ainuvõimaliku variandina väiketähelise, seletussõnaraamatus on pakutud mõlemad variandid, nii piibel kui Piibel; samuti nt koraan ~ Koraan, talmud ~ Talmud. Meie Eesti Kirikus kasutame suurt algustähte, aga keelereeglite järgi pole vale ka väikese tähega kirjutada. Sama on lugu Vana ja Uue Testamendiga.
Selle kinnituseks, et algustäht, nii suur kui väike, on väga tähtis tegelane, mis võib koguni muuta nime või nimetuse tähendust, olgu siin toodud kolm näidet: «Suur reede», Suur Reede, suur reede. Esimene näiteks raamatu pealkirjana, teine kui perioodikaväljaande nimi ja viimane märkimas ülestõusmispühade eelset reedet.
See, kas toimetaja töö lugejate-kirjutajate tunnustust väärib, ei sõltu ametinimetuse kirjapildist, sestap kirjutab ta selle rahuliku südamega väikese algustähega, nagu nõuab reegel.
Sirli Lember,
keeletoimetaja

Teemad:

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)