Esileht » Pühapäevaks » Jutlus »

Kas tahame olla pühad?

22.12.2004 | | Rubriik: Jutlus

Seepärast, vaata, mina läkitan teie juurde prohveteid ja tarku ja kirjatundjaid ning osa te tapate ja lööte risti ning osa te piitsutate oma sünagoogides ja jälitate neid linnast linna, et teie peale tuleks kõik õige veri, mis on valatud maa peal õige Aabeli verest kuni Berekja poja Sakarja vereni, kelle te tapsite templi ja altari vahel. Tõesti, ma ütlen teile, see kõik tuleb selle sugupõlve peale!
Mt 23:34-36

Jeesus tahab, et maailmas elaks pühasid inimesi. Kas meie tahaksime olla ise need pühad?
Kust me tunneme, kes on püha? Ega me ei võigi lõpuni tunda. Kuid meie ümber on antud ligimesed, kellega koos elada. Mõned neist tunneme ära kristliku usu tunnistajatena. Nad loevad Piiblit, palvetavad, väljendavad oma sõnadega ühtekuuluvust meiega. Küllap hoiame isegi nende poole.
Samas mäletame oma kirikuteed. Tulevad meelde inimesed, kes on surnud, tulevad meelde ka need, kes on jäänud kirikust eemale ja kohmetuvad meiega kohtudes. Tuleb meelde ka neid, kes on teinud midagi sündsusetut ja pidanud kirikust eemalduma. Ja ometi oli kord aeg, mil oldi sõbralikult koos.
Kuid otsus on langenud. Jumal on öelnud: «Las umbrohi kasvada. See on minu maa, mina tahan, et kõik, nii hea kui ka kuri kasvaksid.» Jumal on olnud pika meelega. Kuid ükskord on tulnud ka otsekohesuse päev. Ta on hävitanud umbrohu. Ta on tegelikult kogu aeg kurjuse sisemist palet tundnud, ja just ühel päeval visanud kurja tulle, ükskõik, millal kellelegi see päev kätte jõudis.
Kust teame meie, kes on meie kõrval see tõeline kristlane? Ega meie võigi teada. Meil on vaja loota ligimese kohta kõige paremat ja karta selles maailmas kõige halvemat. Vaja on vaid elada koos inimesega ja kanda temaga koormat. Pühade inimeste ilmsikssaamine toimub meist sõltumata.
Kas on kerge olla püha? Kui sa oled Jumala lemmik, siis sa usud Tema abisse. Siis Jumal lausa peab sind aitama.
Kuid Jeesus tuletab siin meelde valatud pühade verd. Jeesus rääkis variseridega, kes pidid ka olema pühad. Nad olid tõepoolest kohusetundlikud ja teadlikud Iisraeli mehed. Kuid Jeesus, elades nende kõrval, kutsus välja kohtu nende vastu. Variserid ei võtnud Jeesust vastu. Jeesus näitas neile, et nende südames on valmidus tappa Jumala lapsi. Nad polnud hoitud eksimuse eest. Jeesus räägib mõrvatud õiglasest Aabelist Berekja poja Sakarjani välja. Jeesus nimetab Vana Testamendi esimest mõrva ja viimast mõrva, tuletades sellega meelde kogu valatud verd.
Berekja poeg Sakarja tapeti templis. Märtri surm oli pühas paigas. See ei hoidnud tapjaid tagasi.
Miks tuleb kirikus taluda kurjust? Teist võimalust pole. Kurjus ei taha ju, et maailmas oleks üks koht ilma kurjuseta. Ei ole perekond, see püha inimhinge ja ühiskonna alustala, ei ole sõpradering, see ihaldatud puhkuse ja vaimu värskendamise asupaik, jäänud kurjast puutumata. Ei saa kuri taluda ka seda, et on olemas kirik, Jumala hea tahte kuulutamise ja teostamise koht. Kurjadelegi on lubatud siia tulla. Kui hakkaksime oma tarkusega kurjust viimseni välja juurima, lõhuksime kiriku. On pattusid, mis on avalikud ja millele võib lihtsalt «ei» öelda. On aga üks patt, valmidusetus teenida ja tunda Jumalat, ja seda võita pole meie käes.
Mis oli nende variseride süü, kelle juurde Jeesus oma pühasid saadab? Võib-olla elasid nad valel ajal vales kohas ja jäid ilma teadmisest, et see Jeesus on Jumala Poeg, kellesse meie peame uskuma. See Jeesus teeb meid pühaks. Mõtleme enese elule – meie elame ilmselt õigel ajal ja õiges kohas. Miks muidu loeme seda kristlikku lehte ning võime tunnistada: kui keegi üldse on õige ja võimeline teisi õigeks tegema, siis on see just seesama Jeesus.
Mis kasu on pühadest? Sageli kuuleme, et kristlus on olnud ajalooareenil kaks tuhat aastat, kuid maailm pole paremaks muutunud. Peale selle, kristlus ei ole suutnud olla nii veenev, et oleks pannud üha enam rahvamasse kristlust austama. Miks siis on vaja pühasid, miks on vaja minu pühadust?
Kuid Jeesus ütleb: «Ma saadan teie juurde prohveteid ja tarku ja kirjatundjaid.» Jeesus saadab neid inimesi maailma, kus neid vihatakse. Maailmas on igasuguseid inimesi. Jeesuse soov on, et ka see «alternatiiv», pühad inimesed, oleks maailmas esindatud.
Jumal tahab, et alati oleks meie keskel pühasid. Kas tahaksime ise need olla?
Kord ütles Jumal Aabrahamile, et ta tahab Soodoma linna hävitada. Aabraham hakkab Jumalale vastu vaidlema, linnas elab ju pühasid inimesi. Jumal paneb seda tähele. Jumal võtab pühasid tõsiselt. Kui palju pühasid on Soodomas? Selgub, et üks mees oma perega. Ta on vaja päästa! Oleks pühasid rohkem olnud, oleks kogu linn päästetud. Nüüd päästetakse üks koda.
Rahva püsimiseks on vajalikud pühad inimesed, et oleks, kelle peale vaadata. Nagu Soodomas tol korral, nii ka meil tänapäeval. Meie oleme juba rikkad majandusedu poolest. Oleme rikkad maailmavaadete poolest. Kuid ühekülgsed oleme vaimuelus, kui meie hulgas on vähe neid, kes tahavad olla pühad.

Vallo Ehasalu,
Elva koguduse õpetaja

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)