Esileht » Arvamused » Nädala ringvaade »

Kas ootame pühi?

22.12.2014 | | Rubriik: Nädala ringvaade

Huvitav, kui paljudele meist oli lõppev advendiaeg tõepoolest jõulude ootamise ja Jeesuse jalgade ees istumise aeg? Vastupidi, detsember kipub ju paradoksaalsel kombel olema iseäranis asine ja närviline kuu.
Koolis hoiab nii õpetajate kui õpilaste meeli ärevil hinnete väljapanemine, kontoriametnikel aga mõlgub meeles pigem aruandlusperioodi lõpu lähenemine kui pühadeootus. Rasked päevad on teadagi ka kaubandustöötajatel ning kõigil neil, kelle tööülesannete hulka kuulub pühadetuju ülevalhoidmine.
On tore, et advendi- ja jõuluajal korraldatakse tavalisest rohkem kontserte ja jumalateenistusi ning neile leiavad tee ka inimesed, kes tavaliselt kirikus ei käi. Ent vaimulikelt ja teistelt koguduse töötegijatelt nõuab see kahtlemata palju aega ja vaeva. Rääkimata veel kiriku kaunistamisest, koguduse jõulupuu korraldamisest ja liikmetele meeldetuletamisest, et viimane aeg on teha liikmeannetus …
On inimesi, kellele valmistab omajagu stressi ka pühadeks ettevalmistuste tegemine. Et jõule väärikalt ja kombekohaselt tähistada, on ju ometi vaja toad põhjalikult korda teha, keeta ja küpsetada, soetada hulk kingitusi ning saata tuttavatele kaar­te. Teine asi, kui teeme seda kõike puhtalt lusti pärast. Ainult siis võime pühaderõõmu luua nii meile endile kui teistelegi.
Aga ehk ei olegi vaja palju rahmeldada ega suuri jõuluteemalisi sõnu ja tegusid teha. Piisab väikestest tähelepanuavaldustest. Eriti vajavad seda need, kellel tõeliselt lähedasi inimesi pole ja kes seetõttu jõule üldsegi ei oota, sest tunnevad end sel ajal iseäranis üksildasena. Aga ka need, kellel argiaskelduste tõttu pühadetuju kaduma kipub.
Kord jõulueelsel ajal kooli tööle tulles avastasin oma vahetusjalatsitest kommi. Muud ma sellest päevast ei mäleta – küllap polnud selles rohkem midagi erilist ega pühadetuju loovat. Tollane rõõm sellest, et päkapikud olemas on ja ka täiskasvanud inimeste peale mõtlevad, meenub mulle aga jõulude eel tänini.
Rain Soosaar

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)