Esileht » Arvamused » Arvamus »

Kas meil ei ole õigust süüa ja juua?

09.02.2005 | | Rubriik: Arvamus

Nõnda küsib apostel Paulus ja jätkab mõni salm hiljem: «Kui me oleme külvanud teile vaimulikke ande, on see siis suur asi, kui me tahaksime lõigata teie ainelisi ande? Eks teie tea, et need, kes pühi toiminguid toimetavad, söövad pühakoja omast, ja et need, kes altari juures teenivad, saavad oma osa altarilt? Nõnda on Issand ka korraldanud, et evangeeliumi kuulutajad võivad elada evangeeliumist» (1 Kr 9:4,7b–11,13–14).
Apostli õigus
Apostel Paulus kõneleb korintlastele apostli õigustest, mille hulka kuulub õigus «elada evangeeliumist» ehk teenida igapäevast leiba evangeeliumi kuulutades. Seda õigust ei ole võetud ka tänastelt evangeeliumi kuulutajatelt.
Vastupidi, seni kehtivas EELK palgaseaduse §-s 1 on sätestatud, et «EELK vaimulike ja teiste töötajate kindlustamiseks Eestis kehtiva elustandardiga on nende töö tasustamisel palga alammäära arvestamise aluseks Eesti Vabariigis kehtiv riigiametnike palgaastmestik».
Hetkel tähendab see, et EELK vaimulikule, kes töötab oma koguduses vähemalt 35 tundi nädalas, peab olema tagatud töötasu järgmiselt: õpetajale 3730 krooni (aste 19), abiõpetajale 3020 krooni (aste 16) ja diakonile 2480 krooni (aste 12).
Nimetatud palga alammäärad on kehtestatud EELK Konsistooriumi otsusega 2004. aasta jaanuaris ja olid seotud riikliku miinimumpalgaga. Lisaks nimetatud palgale tuleb töötajale maksta tervistkahjustavates tingimustes töötamisel Eestis ettenähtud lisatasusid ja soodustusi.
Elu tuleviku arvel
Kuigi eelnimetud palgasummad ei küüni isegi poole Eesti keskmise palgani, on kogudusi, kus vaimulik ei saa sedagi, mida palgaseadus peaks talle tagama. Enamike vaimulike palk ei küüni isegi määrani, mida makstakse ülikoolist kooli tööle asuvale noorempedagoogile, kellele tagab riik juba esimesel tööaastal, sõltumata sellest, kas töökoht asub linna- või maakoolis, üle 6000 krooni palka.
«Paljudel vaimulikel on ju ametikorter, eks ole seegi ju palga osa!» mõtleb kindlasti mõni lehelugeja. Tõsi, kuid sellel on oma hind. Tänase tasuta eluaseme maksab vaimulik kinni siis, kui ta saab pensioniealiseks. Iga tasu, mida kogudus maksab oma vaimulikule nõnda, et sellelt ei arvestata makse (nt tasuta eluase või ümbrikuga üleantav ametitalituste tasu), tähendab tõsiseid näguripäevi pensionipõlves.
Riiklik pensionisüsteem on ju üles ehitatud nõnda, et iga töötaja kogub ise endale pensioni. Mida väiksem on ametlikult makstav palk, seda väiksem on tulevikus pension. Pensionikindlustuse seaduse kohaselt arvutatakse vanaduspensioni (I sammas) lähtuvalt töötaja tööstaažist ja sotsiaalmaksuna makstud summast, mis omakorda on sõltuv töötaja palgast.
Kogumispensioni seaduse kohaselt on noorema põlvkonna töötajad kohustatud endale koguma pensioniraha ka kohustusliku kogumispensioni fondidesse (II sammas) ning soovi korral vabatahtliku kogumispensioni fondidesse (III sammas).
Kohustuslikku kogumispensioni fondi läheb 2% töötaja töötasust, millele lisandub 4% riigi poolt. Vaimulikel koguneb II sambasse taas keskmisest vähem raha, sest palk on keskmiselt väike või puudub sootuks. Vabatahtliku kogumispensioni suurus sõltub töötaja maksevõimest ja vabast tahtest.
Vaimulike sotsiaalsed tagatised
Eesti vabariigi töölepingu seadus, mis kehtib peaaegu iga töötegija kohta, ei laiene usuorganisatsioonis kultusetoiminguid sooritavale isikule, kui mainitud organisatsiooni põhidokument ei nõua niisuguse isikuga töölepingu sõlmimist.
Nõnda ei kehti EELK vaimulikele teistele töötajatele antavad õigused ja tagatised näiteks seoses raseduspuhkusega; tööandja maksejõuetusega; töösuhte lõppemisega või lõpetamisega (nt etteteatamise kohustus või hüvituse maksmise kohustus, töösuhte lõpetamine rasedaga) jne.
Vaimulikele ei kehti ka puhkuseseadus, kuna puuduvad töölepingud. Sellega seoses ei laiene neile õigused, näiteks puhkuse andmine töötajale sobival ajal, nt enne ja pärast rasedus- või sünnituspuhkust; lapsevanemale, kes kasvatab alla 7aastast last, temale sobival ajal või 7–10aastase lapse vanemale koolivaheajal. Vaimulik ei saa seadusele toetudes küsida õppepuhkust ning palgata puhkust; puhkus ei katke töövõimetuse ajaks (haigus) ja nõuda ei saa puhkusetasu.
Töötuskindlustuse seadus reguleerib hüvitiste maksmise ja määramise tingimusi ja korda töötuks jäämise, töölepingute kollektiivse ülesütlemise ja tööandja maksejõuetuse korral. Töötuskindlustust peavad maksma kindlustatud isikud.
Kuna peapiiskop, piiskop, assessorid, kantsler ja koguduse õpetaja ei ole kindlustatud isikuks, sest on ameti poolest juriidilise isiku juhtorgani liikmed, ei pea nad maksma töötuskindlustust ega kehti nende suhtes töökoha kaotuse korral õigus saada töötuskindlustushüvitust. See on ka mõistetav, sest seda makstakse vaid siis, kui töötaja jääb töötuks seoses töölepingu lõpetamisega tööandja poolt, koondamisega või tööandja pankrotiga. Millises koguduses on täidetud need tingimused?
Sotsiaalhoolekandeseaduse kohaselt on kõigil õigus taotleda seaduses ettenähtud sotsiaaltoetusi. Näiteks toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alalised kulud ning kehtestatud toimetulekupiir.
Toetuse arvestamisel võetakse aluseks eluruumi alalised kulud: korteriüür või hooldustasu; soojusenergia või kütuse maksumus; vee ja kanalisatsiooniteenuste maksumus; elektrienergia maksumus; majapidamisgaasi maksumus; hoonekindlustuse kulud, mis on arvestatud kasutatavale eluruumile.
Vaimulikul, kes elab pastoraadis, kus on tihti võimatu eraldada koguduse või vaimuliku perekonna kulusid, puudub võimalus taotleda isegi toimetulekutoetust, sest selle määramise aluseks arvestatakse kuludokumentidel (arved, üürileping vms) toodud summasid. Need dokumendid vaimulikul enamasti puuduvad!
Vaimuliku perekonna tagatised
Vanemahüvitise seaduse eesmärk on hüvitada laste kasvatamise tõttu saamata jäänud tulu ning toetada töö- ja pereelu ühitamist. Ühe kalendrikuu hüvitise suurus arvutatakse hüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantud isiku isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel.
Vanemahüvitist makstakse ühe aasta vältel. Hüvitise suuruseks on töötaja palk hüvitise saamisele eelneval perioodil. Kui töötasu puudub, on hüvitis võrdne miinimumpalga määraga kuus. Vaimulikud on olukorras, kus enamasti saab vanemahüvitise arvutamise aluseks miinimumpalk.
Vaimulike sotsiaalsete tagatiste teemaga on seotud ka oma kodu küsimus. Vaimulikel puudub üldjuhul võimalus võtta ja maksta tagasi eluasemelaenu (ka õppelaenu), sest töötasu ei ulatu pankade poolt kehtestatud tasemeni. Vaimulikku valitseb pidev oht jääda ühel päeval peavarjuta. Kui mitte varem, siis pensionile siirdudes kindlasti, sest ametikorter tuleb vabastada.
Vaimulike abikaasasid, kes on valdavalt kõrgema haridusega spetsialistid haridus-, kultuuri- või sotsiaaltöö valdkonnas, puudutab mitu ülaltoodud küsimust (nt töötuskindlustuse, pensioni, ja vanemahüvitise suurus) sama valusalt kui vaimulikku ennast, sest maapiirkondades on keeruline leida erialast tööd. Tihti teevad abikaasad ja pereliikmed koguduses tööd mõnesaja krooni eest kuus.
Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et vaimulikel ja nende peredel puuduvad täna veel paljud sotsiaalsed tagatised. See on probleemide sasipundar, mis vajab lähiaastatel kannatlikku ja otsustuskindlat lahtiharutamist nii koguduste kui ka kirikuvalitsuse tasandil. Andku Jumal selleks meile tarkust ja kannatlikku meelt.
Urmas Viilma

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)