Esileht » Arvamused » Arvamus »

Kas Kristus oli krüptokatoliiklane?

31.08.2007 | | Rubriik: Arvamus

Tänavu suvel lugesime Eesti Kirikus mõttevahetust sõna «krüptokatoliiklus» asjus, seepärast pöördus Juune Holvandus kommentaaride saamiseks «avaliku» katoliiklase Vello Salo poole.

Muidugi, kui lugesin, et «krüptokatoliiklus» on halvustav nimetus ja et selle eest hoiatati meil leerilapsi, küsisin endalt: mis ma olen ometi nii halvasti teinud, et minu eest tuleb noori hoiatada? Ent siis sain aru, et õigupoolest tekkis arutelu uue agenda puhul – ja see on ju igivana teema. Tuletagem meelde: Jeesus tegi paasasöömaajast Uue Lepingu söömaaja, «kehtestas uue agenda». Ja kaugeltki kõik Jumala rahva liikmed ei läinud temaga kaasa! Küsiksin siis siin provokatiivselt: kas Kristus oli krüptokatoliiklane?

Ega nüüd see mõiste «katoliiklane» keskmisele eestlasele kuigi selge olegi. Mulle näib, et arvatakse: katoliiklased on kõik ühesugused. Ei teata, et praeguses katoliku kirikus on kasutusel üle kahekümne agenda ehk jumalateenistuskorra ning et see on algusest peale nii olnud.

Praegu teeb ka katoliku kirikus häält teistpidi «krüptokatoliiklaste», n-ö vana agenda pooldajate partei. Võiks öelda krüptotrentolaste partei, kes peab nn Trento missat mingiks ületamatuks ideaaliks. Tõsi, Trento missa on aastasadu kasutusel olnud, kuid ei saa unustada, et kõik need sajandid oli katoliku kirikus tarvitusel ka teisi liturgiaid.

Käisin hiljuti ühes õigeusu koguduses ja nägin-kuulsin, et seal ei tarvitatud oma kiriku «uut agendat». Kõigil olid käes kulunud, auväärse väljanägemisega vanad raamatud, kust loeti-lauldi. Pean siis ka lausa loomulikuks, et luteri kirikuski paljud vana säilitada soovivad. Ning miks ka mitte? «Ühesugusus surmab, elu on mitmekesiduses,» ütles Juhan Liiv. Arvan, et kui on ühekorraga tarvitusel kaks agendat, pole see mitte krüpto-, vaid selgesti päriskatoliiklus.

Aastal 1937 kirjutas märterpiiskop Eduard Profittlich: «Usulise poleemika vajadus on tingitud ristiusu tõe iseloomust endast. Muidugi peab poleemikat tõe eest pidama kristliku armastuse vaimus – mitte selleks, et teha haiget tõe vaenlasele, vaid et aidata võidule tõtt ennast. Ainult sellisel poleemikal on olemas eluõigus kristlaste seas.»

Neid sõnu on hea meeles pidada. Ega vist nüüd tahetudki katoliiklasi halvustada, ent armastuse käsk õhutab meid püüdma ideaali poole. Mõttevahetust usu- ja ametivendadega saab ju pidada tõsikristlikus vaimus, mitte süüdistades, vaid head eeskuju otsides. Ei ole ka mingit keeldu vanemast vennast eeskuju võtta.

Kui on midagi südamel, ütelgem välja – aga ütelgem seda armastusega, asju nimepidi nimetades, mitte «ümber nurga». Võiksime keskenduda probleemile, mis ei tarvitse üldse tuleneda teiste, nt mingite «krüptokatoliiklaste» tegemistest (keda meil pole minu arust olemaski).

Kristlikke kirikuid olevat praegu üle 34 000. Küllap leidub igaühes neist puudusi, millest hoiduda, ent küllap leidub ka head, millest eeskuju võtta. Apostel Paulus manitses: «Katsuge kõik läbi – mis hea on, sellest pidage kinni!»

Image
Vello Salo
,

Pirita kloostri kaplan

11 Kommentaari artiklile “Kas Kristus oli krüptokatoliiklane?”

  1. enn ütleb:

    Aamen. Nii Vello Salo artikli kui Arne Hiobi kommentaari peale.

  2. Külaline ütleb:

    Väga meeldiv kommentaar. Suur tänu.

  3. Külaline ütleb:

    Mis loll jutt, Jeesus oli ikka ju luterlane! Loopis templiõues neid kõiki kuradeid tindipottidega. Pärast veel kutsus Luteri enda juurde ja ütles: Siin sa seisad ja teisti sa ei saa, noh siis teemegi sinust nurgakivi. Ja nii see püha luteri kirik loodigi.

  4. Külaline ütleb:

    Kurb lugemine. Preester Salo on muidu muhe papi ja hästi oikumeeniline mees. Ta lihtsalt ei saa aru, kus point on. Asi pole mitte selles, et krüptod tahavad meile oma uut liturgiat sisse tuua. Küsimus on puhtalt võimus. Krüptod tahaksid, et nende käes oleks võim kirikus ja uus jumalateenistuse kord on vaid vahend oma võimu kehtestamiseks teiste üle. Ja kui nad võimu on saanud, siis…Oi, see on kole. Praegu ei ole vist kirikus jõudu, kes nad peataks. Lutheri selts küll üritab midagi, aga vaevalt, et see neil õnnestub.

  5. Külaline ütleb:

    No mis siis saab?

  6. Külaline ütleb:

    (kajavalt) Mwahhahhahhahhahhahhaaaa!

  7. Külaline ütleb:

    Kahju, et ajakirjanik on siin täiesti ebaadekvaatne. Ta ei jaga üldse, mis on krüptokatoliiklus. Isa Vellol pole viimatimainituga vähimatki pistmist (kuigi mõni \”vaga\” Maarjamaa katoliiklane ehk kahtlustab teda krüptoluterluses?)…

  8. Külaline ütleb:

    tegelikult oli ikka vana Agenda selline nui, millega veel 1990. aastate alguses neile, kes asju iseseisvalt näha püüdsid, vastu pead anti …

    sellisest valikuvabadusest, mida uus käsiraamat pakub, ei osatud tsaariaegse agenda \”kehtivusajal\” unistadagi!

  9. Külaline ütleb:

    Minu arvamus.
    Kas jääda vana korra juurde või võtta üldse Ordo Missae.

  10. Külaline ütleb:

    Uus agenda on võimuinstrument, kaigas, millega (kellele vaja)vastu iseseisvalt mõtlevat pead virutada.

  11. Külaline ütleb:

    Tegelikult ei käi võitlus üldse vana või uue käsiraamatu ümber. Võitlevad kaks kardinaalselt erinevat arusaama kirikust – evangeelne ja krüptokatoliiklik arusaam. Evangeelne arusaam näeb kirikut eeskätt vaimse osaduskonnana, mis ühendab Kristust ja kristlasi omavahel (verikaalne tasand) ja kristlasi teineteisega (horisontaalne tasand), krüptokatoliiklik arusaam näeb seevastu kirikus eeskätt institutsiooni. Ja paraku on see võimuinstitusioon, milles ei valitse mitte Kristus, vaid kõikvõimalikud Tema \”asemikud\”. Evangeelsed kristlased seda võimuinstitusiooni lihtsalt ei taha. Ja teevad kõik, et \”asemikud\” ei saaks oma võimuiha inimeste kallal rahuldada.

Kristus ütleb: Kes teid kuulda võtab, see võtab kuulda mind, ja kes teid kõrvale lükkab, see lükkab kõrvale minu. (Lk 10:16)