Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Kas kiriku lävepäkk on liiga kõrge?

29.04.2015 | | Rubriik: Kirikuelu

Tallinna Jaani kirik on saanud ajutise ümberpaigaldatava ratastoolitee asemel korraliku kaldtee, mis teeb kõigile ratastooliga kirikusse sisenejatele tuleku lihtsaks. Kätlin Liimets

Mõnikord saavad suured asjad alguse väikesest, nagu kivike vallandab laviini. Ühe inimese julgus jagada muret ja küsida abi võib lahendada paljude inimeste mure. Teiselt poolt vaadates – aidates üht inimest, aitame paljusid ja mõnikord ka iseennast.

Ülestõusmispühadele järgnenud nädalal algas Tallinna Jaani kiriku ees Tallinna linnavalitsuse tellitud ja rahastatud kaldtee ning uute trepiastmete ehitus. Graniidist ehitis mõjub pidulikult, ent samas sulandub kenasti linnaruumi, nagu polekski tegu uue asjaga. Kaldtee ja astmete ehitamiseks paigaldati kiriku peaukse ette 6 cm paksused raudkiviplaadid ja äärekivid.
«Tegemist on võimsa statsionaarse ehitisega, mis võiks püsida sama kaua kui kirikki. Jumal tänatud, meil on palju inimesi, kes seda hindavad,» on Tallinna Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu tänulik. Eelmisel aastal toimus Jaani kirikus 460 linnarahvale avatud üritust ja kirikut külastas aastas ligi 100 000 inimest, nende hulgas loomulikult ka ratastoolis ja lapsekärudega tulijad. Kogudusel oli teisaldatav metallist kaldtee, aga seda oli tülikas paigaldada.

Edgari palve Edgarile
«Mul ihukarvad tõusid seljal püsti, kui sain teada Edgar Savisaare haigusest ja selle haiguse tagajärjest ehk amputeeritud jalast, ja meenus Jaani kiriku praeguseks valminud kaldtee saamise lugu,» meenutas Jaan Tammsalu.
2014. aasta märtsis kirjutas Tallinna Jaani koguduse liige, iga päev ratastooli kasutav 70aastane Edgar Pugi nimekaimust Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele kirja, milles kurtis ratastoolis liiklemise raskustest linnas: kõrged äärekivid, busside kasutuskõlbmatud kaldteed. Kirjutaja oli oma murega mitmele poole pöördunud, ent vastuseks oli vaikus.
Viimases hädas linnapeale kirjutades lootis Edgar Pugi, et ehk on võimalik vaikus siiski murda. Kirja lõpus räägib ta ka sellest, kui raske on Tallinna Jaani kirikusse sisse saada: «Kiriku esiukse ees on trepimade, millest ma oma ratastooliga üles ei saa. Olen ammu kavatsenud teha demonstratsiooni sõnumiga «Jumal, palun küsi (kiriku-) inimestelt, mis takistab pühakoja esise sissepääsu korrastamist». Praegu pean enne paluma inimest tuua kaldtee trepimademe peale, alles siis võin pöörduda Jumala poole.»

Ühel lainel
Küllap võime ette kujutada, kui palju pöördumisi Tallinna linnapea iga päev oma arvutiekraanilt loeb. Kirjade liikumisse süvenedes tõdesin, et täpselt 20 minutit pärast kirja jõudmist Edgar Savisaareni küsis viimane Jaani koguduse õpetajalt ja asjasse puutuvatelt linnaametnikelt nende arvamust ja nõusolekut kaldtee tegemiseks.
Jaan Tammsalu, kes loomulikult oli tööga päri, kommenteerib: «Edgar Savisaare lähikondsed on öelnud, et kui mingi asi talle väga südamesse läheb, siis ta tegutseb nagu lõvi. Kirja kirjutaja ei ole Tallinna maksumaksja, vaid väljaspool Tallinna elav invaliid, kes kurdab, et on mitmele poole pöördunud, aga abi pole saanud.
Talle on alandav istuda ratastoolis Jaani kiriku ukse ees, kuhu ta astme tõttu iseseisvalt sisse sõita ei saa. Vahel tuleb vihmas oodata, et keegi paluks kirikuteenijal, kes on õbluke naine, metallist teisaldatav ratastoolitee paigaldada.»

Suhted omavalitsusega
Kõik vaimulikud suhtlevad oma ametikohustusi täites kohaliku omavalitsuse juhtidega. Jaani kirik on linnaruumis soodsas asendis, paiknedes linnavalitsuse läheduses. Veel enam – linnapea kabineti aknad avanevad Jaani kiriku poole. Jaan Tammsalu kirjeldab oma käike linnavalitsusse: «Edgar Savisaar on mind välja kutsunud, öeldes: «Ma vaatan siit oma aknast …» Kui Vabaduse väljak oli korda tehtud ja Jaani kiriku välisremont veel tegemata, siis ütles Savisaar: «Ma vaatan ja vaatan siit aknast … Jaani kirik on ainus hoone, mis on nii halvas seisus.»»
Tallinna linn on viimase 15 aasta jooksul kirikutele vajaduspõhiselt eraldanud märkimisväärseid summasid. Üle kümne aasta toimis Tallinna linna kultuuriväärtuste ameti 2001. a algatatud ajalooliste ja muinsusväärtuslike pühakodade restaureerimise projekt «Tallinna kirikurenessanss».
Ajakirjanduses on ehk esiplaanil olnud, et Tallinna linn on toetanud enam Lasnamäe õigeusu kiriku ehitusega seonduvat. Jaan Tammsalu, kes on Tallinna praostkonna praostina rahaasjadega kursis, on resoluutne, kinnitades: «Ei saa öelda, et Savisaar aitab seda piirkonda, kust tuleb palju hääli. Kui vaadata numbreid, kui palju on linn toetanud õigeusu ja luterlikke kirikuid, siis on see selgelt kaldu luterlike kasuks. Näiteks on linn praegu eraldanud Mustamäe kiriku ehitamiseks maa, ka ehitusprojekti valmimisel on linnavalitsuse abi olemas. Pooleli on läbirääkimised, et ka tulevasse ehitustegevusse panustataks.»

Suur süda
Edgar Savisaar viibis enne haigestumist Jaani kirikus 22. veebruaril, mil andis kogudusele kingitusena üle linna- ja riigilipu, nentides, et selles kirikus on soojust ja vaimujõudu, mis kutsub tagasi.
Jaan Tammsalu, kes on aastaid linnapeaga suhelnud, on veendunud, et «mehel, kellest kirjutatakse päris palju negatiivset, on kohati väga suur süda. Jaani kiriku peaukse ette ehitatud kaldtee räägib sellest oma ilusa loo». Ka kuulub Edgar Savisaar nende poliitikute hulka, kes ei häbene hinge ja südant puudutanud vaimuliku sõnumi eest tänada.
Jaan Tammsalu meenutas Eda-Ines Etti lauldud laulu «Iseendale» sõnu «Kõik, mis teed, teed kõik endale …» ja mõtiskles süüvides kaldtee saamise loosse: «Ma ei kujuta ette, mida keegi võiks tunda, kui invaliid oleks pöördunud sellise palvega tema poole ja tal oleks olnud võimalik asi lahendada, kuid ta poleks seda teinud ning aasta pärast on ise samasuguses olukorras kui kirja kirjutaja.»
Kätlin Liimets

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)