Esileht » Arvamused » Arvamus »

Kas ja milles on muutunud kirik?

19.04.2006 | | Rubriik: Arvamus

Kaheteistaastase vahe järel oli Viljandi
praostkonna sinodi võõrustaja taas Karksi kogudus.

Toona toimus sinodi koosolek viltuse torni
toestamist ootava kiriku kitsukeses käärkambris ja sinodi külaline oli
peapiiskop Kuno Pajula. Peateemaks oligi kandidaadi esitamine 1994. a
peapiiskopi valimisteks.

Laulatus toob kirikusse

Tänavuseks koosolekuks koguneti Karksi
valla uude ja uhkesse kultuurikeskusesse. Ka kirik, kus peeti sinodi
avajumalateenistus, on tuntavalt muutunud. Viltune torn on fikseeritud ja
toestatud (selle kaldenurk on suurem kui Pisa tornil), kirikuhoone on väljast
valgendatud ning katusel särab uus katuseplekk.

Sinodil osales peapiiskop Andres Põder.
Elame Euroopa Liidus, EELK-l on uus põhikiri ja kirikuseadustik. Aasta on 2006.
Eesti meie ümber on 12 aasta jooksul 
tuntavalt muutunud. Kas ja milles on muutunud kirik?

Koguduse elujõulisuse ja aktiivsuse
põhiliseks näitajaks kujunenud annetajaliikmete arv oli 2005. a Viljandi
praostkonnas 4293. Seda on 203 võrra vähem kui 2004. a. Mõnevõrra vähem oli
mullu leeritatuid – 165 (168 aastal 2004) ja ristituid 189 (204 aastal 2004).
Vaevalt kurdab keegi maetute arvu vähenemise üle, mullu oli see 354 (377 aastal
2004), kuid kindlasti teeb rõõmu laulatatute arvu püsimine 42 paari tasemel
ning uue teenuse, abielu registreerimise arvu kasv 22-lt 32-le.

Paljudele ongi soov kirikliku abielu registreerimise
ja laulatuse palumiseks hea võimalus luua kontakt kirikuga ja saada
koguduseliikmeks. Mitmel laulatusel osaleval külalisel võib see rõõmus sündmus
olla esimeseks kokkupuuteks kirikuga.

Tormikahjustused likvideeritud

Võrreldes tunamulluse aastaga kasvas mullu
ka koduste armulaua jagamiste arv: 420 (352 aastal 2004). Suure kasvu on teinud
koguduste sissetulekud: 5 794 690 krooni (4 911 241 aastal 2004).

Osalt on selle taga 2005. aasta
jaanuaritorm, mis kahjustas tõsiselt meie praostkonna mitut kirikut. Toetust
tormikahjustuste likvideerimiseks tuli nii Soomest ja Saksamaalt, EELK
katastroofifondist kui ka Tallinna Toomkoguduselt. Suur tänu neile kõigile!
Suurem osa purustustest on nüüdseks korda tehtud, kuid väiksemad tööd (kui
Paistu kiriku torni suurt vitraažakent saab väikseks tööks nimetada) ootavad
veel tegemist, samal ajal rühivad ehitushinnad omasoodu edasi.

Siiski jäi nii sinodit tervitama tulnud
Karksi vallavanema Arvo Malingu kui ka oma koguduse tegemistest ülevaate andnud
vaimulike sõnavõttudes kõlama lootusrikas noot. Mitu vaimulikku ning
muusikatööst ülevaate andnud praostkonna muusikasekretär Taimi Välba mainisid
mulluse suure kordaminekuna EELK kirikupäeva ja vaimulikku laulupidu.

Ka praosti kt Rein Schihalejev ning
peapiiskop Andres Põder tõdesid, et Viljandi praostkond oma 14 koguduse, 9
õpetaja, 2 diakoni ja 2 aktiivse noore pensionäri Helmut Mõtsniku ja Vello
Salumiga on tubli ja töökas.

Sinodisaadikud kinnitasid ka praostkonna
2005. a majandusaruande (kulud 1 155 102 ja tulud 1 198 982 krooni) ning 2006.
a eelarve.

Igal aastal samamoodi

Juba mäletamatutest aegadest on Viljandi
praostkonna sinodikoosoleku osa olnud Rein Schihalejevi valimine. Vanuselt ja
ametistaažilt noort vaimulikku saab seada praostiks või abipraostiks vaid kohusetäitja
rollis ja üheks aastaks. Sestap on teda igal aastal alates 1997. a valitud
esmalt abipraosti kohale ja alates 2005. a praostiks. Ja ikka kt-na.

Mõningase diskussiooni ning peapiiskopi
selgituse järel tehti seda taas. Abipraosti kohusetäitjaks esitati Kõpu
koguduse õpetaja Hedi Vilumaa.

Ettekandes pööras peapiiskop Andres Põder
tähelepanu vajadusele jälgida kirikliku elu korraldamises uue põhikirja ja
kirikuseadustiku nõudeid, aga püüda ka leida seadusandluses neid punkte, mis
vajaksid kohendamist.

Sinodikoosolek lõppes õpetaja emeeritus
Vello Salumi juhitud aruteluga kristlikust kogukonnast.

Toivo Vilumaa,

Viljandi praostkonna sekretär

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)