Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Kas inglitele tasub jutlustada?

/ Autor: / Rubriik: Toimetaja ringvaade / Number:  /

Mõnikord hämmastud, kui märkad, et sündmustest moodustub võrgustik. Kui asusin hiljaaegu Georgia poole teele, siis polnud aega suurt eeltööd teha, ent meeles mõlkus ristivanemate väärtustamise töörühma korraldatud lugude kogumisele laekunud Liina Eeki lugu tema grusiinist ristiemast Makast ja sellest, kuidas teda ristiti mäe otsas asetsevas veel restaureerimisjärgus kirikus (avaldatud 1.8. 2018 Eesti Kirikus). See lugu puudutas ja läks hinge.
Kuna olin kiriku nime unustanud, siis erinevaid pühakodasid ja kloostreid väisates mõtisklesin aeg-ajalt, kas see võiks olla see koht … Külastasime seitsme päeva jooksul seitset kloostrit, valikut oli ja enamik neist olid mäe otsas, millest Georgias puudust ei ole. Koju naastes ja lugu üle lugedes läks süda soojaks, sest Jvari kloostrikirik oli esimene meie reisiplaanis.
Lihtsas, 6. sajandist pärit autentses, ent siiski ajahambast ja küllap ka vaenulikust inimkäest räsitud pühakojas kohtusin minagi esmakordselt georgialaste usuga ja seeläbi tegelikult kogu selle maa rikka ajalooga. 4. sajandil ristiusu vastu võtnud rahvas on pidanud oma usku sajandeid kaitsma, küll muslimite, küll ateismipropaganda eest. Mõtisklesime reisikaaslasest praosti Üllar Salumetsaga selle üle. Meie rahva lugu on täiesti teistmoodi ja küllap tuleb siit ka suur erinevus, mis usu avaldumises ja kallikspidamises laiemas plaanis mõju avaldab.
Georgialaste usk on väga siiras, kohati vaikne, siis jälle tuline. Eks nad tee väliselt sedasama, mida paljud kristlased, ent iga keharakuga võis tajuda, kui oluline see neile on. See on, mis kannab, mis annab jõu, lootuse ja hakkamasaamise. Kusagil mujal rännates pole ma ka näinud autode armatuurlaual ja tahavaatepeegli küljes rippumas nii rohkelt kristlikku sümboolikat. Usk on täiesti loomulikult osa igapäevaelust. Olen väga tänulik selle usulise kogemuse eest, mille imekauni maastikuga maal sain. Tunnen, et see toetab mu usku ning annab vastuse küsimusele, kas on mõttekas tühjas kirikus inglitele jutlustada. On.
Kätlin Liimets