Esileht » Online » Online artiklid »

Kas Eesti vajab riigikirikut?

27.01.2017 | | Rubriik: Online artiklid

Eestlasi iseloomustatakse kui usuleigeid inimesi, meie põhiseadus ütleb: “Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole.” Kas riigikirikut oleks aga tarvis?

Meedias ja sotsiaalmeedias käib arutelu eestlaste usklikkuse ja islami võimaliku Eestisse invasiooni üle. Viimase ühe põhjusena on nimetatud ka eestlaste usuleigust kristluse suhtes. Saarte Hääl küsis Eesti evangeelse luterliku kiriku (EELK) ja Eesti apostlik-õigeusu kiriku (EAÕK) esindajailt, kas riigikirikut on tarvis või mitte.

Joel Luhamets, EELK piiskop, endine Kuressaare koguduse õpetaja:

Riigikirikut kindlasti vaja ei ole. Riik ei pea sekkuma kiriku asjadesse ega kirik riigi omadesse. Mõlemad peaksid oma ülesannetes vabad olema. Kirik saab oma ülesannet kõige paremini täita just vabana.

Kuna luterlikul kultuuril ja luterlikul kirikul on Eestis olnud kandev ja kujundav roll, siis oleks aga täiesti loomulik, et kirikut riiklikult rohkem tunnustataks ja riik tuleks appi nende asjade puhul, mis kiriku tegevust takistavad. Et me saaks rahus teha oma tööd.

Praegu on kirikule jäänud väga palju muinsuskaitse all olevat vara, mis koguduste elu kõvasti kurnab. Kuna see vara on kogu rahva rikkus, näeme, et riigi ja kiriku koostöö võiks olla tugevam. Siin ei tohiks aga kumbki kummalegi mingeid ettekirjutusi tegema hakata.

Edasi loe Saarte Häälest.

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)