Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon minevikust »

Karl Tuvike – Helmes tegutsenud muusik ja ühiskonnategelane

14.11.2012 | | Rubriik: Persoon minevikust

Tänavu kevadel möödus 120 aastat köstri-organisti Karl Tuvikese sünnist.

Leidsime võimaluse koguneda Helme kirikusse teda väärikalt mälestama sügisesel pühapäeval.
Karl Tuvike sündis 14. mail 1892 Tartumaal Puhja kihelkonnas Kavilda vallas Sääniku talus. Rudolf Grivingi muusikakoolis Tartus omandas ta köstri-organisti kutse ja tuli 1915. a tööle Helmesse.
Lisaks oreli mängimisele Helme ja Taagepera kirikus asendas köster sageli õpetajat, jutlustades ja pidades jumalateenistusi. Ta juhatas Helme kirikukoori, õpetas laulmist kihelkonnakoolis, Tõrva ühisgümnaasiumis ja Helme kodunduskoolis. Karl Tuvike juhatas Helme-Tõrva haridusseltsi segakoori ja meeskoori ning oli selle seltsi esimees. Oma kooridega osales ta neljal üldlaulupeol.

Ühtaegu sõbralik ja autoriteetne
Haridusseltsi laulukoori harjutusi korraldati alul köstrimajas, edaspidi haridusseltsi teemajas ning alates 1933. a Patküla algkoolis, mis asus Tõrva linnas, nii et iga reede õhtul kõndis köster oma kodust linna jalgsi ligi 3 km. Lauljadki tulid heal meelel õhtust proovi nautima nii linnast kui maalt kuni 8 kilomeetri kauguselt.
Ka kodus on Karl Tuvike õpetanud tuntud muusikategelasi. Tema juures Köstrimäel on õpilasteks olnud Edgar Arro, Mihkel Lüdig, Jaan Haabjärv, Raimond Raidvee.
Jaaniõhtuti korraldati Helme laulupidusid Helme põllumeeste seltsi aias Tõrvas, kuhu tulid Helme kihelkonna kõikide valdade koorid, üldjuhiks oli Karl Tuvike.
Ta ise esitas ka soololaule ning kirjutas vaimulikke ja ilmalikke laule solistidele, meeskooridele ja segakooridele. Praegusest lauluraamatust teame tema laulu «Õhtu jõuab jälle» (415). Tuvikese loomingust tõstetakse esile ka koorilaule: «Tähtede poole pöördub mu vaade», «Sinule, Issand» ja «Mu üürikene elu on nagu muinasjutt».
Aatelise mehena kuulus Karl Tuvike Kaitseliitu ning oli Helme malevkonna ülemaks praktiliselt vabadussõja ajal ja uuesti 1924–40.
Tuvike toimetas ja andis välja ajalehte Helme-Tõrva Elu 1927–1930, osales isamaalistes organisatsioonides, oli Valga maavolikogu liige, Helme ühispanga juhatuse liige. Tema ühiskondlike ülesannete jada on väga pikk. Muu hulgas oli ta ka Kiriku Muusika Sekretariaadi asutaja ja nõukogu liige aastast 1921 ning oli kirikukogu liige köstrite esindajana
Oma ülesannetes oli Karl Tuvike täpne, järjekindel, pühendunud, samas südamlik ja armastav. Avalikkuses tunti teda ühtaegu sõbraliku ja seltsiva mehena ning autoriteetse isiku ja juhina. Isiklikud majanduslikud huvid olid tal alati tagaplaanil.
Tuvike pälvis Kaitseliidu V klassi Kotkaristi, III klassi Valgeristi ja Eesti Punase Risti V klassi teenetemärgi ning Ühistöö kuldmälestusmärgi.

Keeruline elutee
Karl Tuvike abiellus 15. mail 1920 Irene Louise Käärtiga. Neile sündis poeg Heldur. Peres kasvas ka Karli ristitütar Salme, kelle ema oli jäänud noorena leseks.
5. septembril 1940 tähistati Karl Tuvikese 25. tööaastapäeva Helme kirikus. Tähtpäeva puhul ulatati köstrile nahkköites auaadress 15 allkirjaga.
Aga oli juba alanud ka uus ajastu. 1940. a suvel oli Helme rahvas esitanud oma köstri kandidaadiks Nõukogude Eesti riigikogusse, aga sinna Tuvikest muidugi ei valitud.
1941. a on Tuvikese perekond olnud juuniküüditamise nimekirjas, kusjuures kavatseti Karl Tuvike arreteerida. Tuvikese kodust Köstrimäelt oli kaugele näha küüditajate tulekut ja tal õnnestus põgeneda Tikste orgu. Abikaasa ja poeg olid parajasti kodust ära. Ristitütar Salme oli kodus ja kohtas kohkunud vallasekretäri Andres Eichenbaumi, kes oli olnud Tuvikese parim kaastööline Helme-Tõrva haridusseltsis ja keda nüüd sunniti tõlgina küüditajaid aitama.
Saksa okupatsiooni ajal sai Tuvike jätkata organistina. 1944. a 27. augustil on Helme rahvast sunniviisiliselt evakueeritud sõjategevuse eest. Sõjas hävisid kirik, kihelkonnakool ja köstrimaja. Köstrimäe keldrisse jäid maha Tuvikese noodikogu ja tema helilooming.
Karl Tuvike ise lahkus Helmest ja läks esmalt Pilistverre organistiks (1944–1945) ning edasi Juuru kogudusse köstriks-organistiks (1946–1948). Helmes jäi rahvale mulje, et Tuvike põgenes 1944. a Saksamaale.
1949. a detsembris pühitseti Karl Tuvike Tallinna toomkirikus aseõpetajaks. 15. aprillil 1950 seati ta tollal eksisteerinud EELK Tallinna Oleviste koguduse aseõpetajaks. Sama aasta septembris läks Oleviste kirik baptistide kogudusele.
28. oktoobril 1950 arreteeriti Karl Tuvike Tallinnas kellegi helmelase või tõrvalase reeturliku kaebuse peale. Kuigi Tuvike oli olnud aktiivne kaitseliitlane ja Helme Omakaitse juht, esitati talle süüdistuseks halvustav artikkel Stalini kohta, mis oli ilmunud Valgamaa ajalehes Saksa okupatsiooni ajal. Karistuseks määrati vabadusekaotust 25 + 5 aastat, seda vähendati 12 a 6 k peale. Karistust kandis ta Irkutski oblastis Ozjorlagis. Olude muutudes vabanes Tuvike 1956. a jõululaupäeval.
Karl Tuvike suri 29. aprillil 1960 ja maeti 3. mail Tallinna Rahumäe kalmistule. 3. mail 1963 püstitati tema puhkepaigale hauasammas, mis tahuti Helme põldudelt leitud kivist.

Meenutati sõna ja lauluga
Mälestusjumalateenistusel Helme kirikus tänavu 21. oktoobril meenutas kõige pikema sõnavõtuga Karl Tuvikest tema vennapoeg Kaarel Tuvike. Kaarel Tuvikese isa Eduard Tuvike oli see, kes vendade hulgast jäi hoidma Sääniku talu Puhja vallas. Talu on pärandatud põlvest põlve, praegu hooldavad seda Kaarel Tuvikese pere kolm põlvkonda.
Oma perekonna lugu meenutasid ka Karl Tuvikese pojalapsed Toomas Tuvike ja Lüüli Tuvike peredega. Koguduse poolt võttis sõna Hilda Mikk, Karl Tuvikese aegne leerilaps. Laulumeest austas omapoolse esinemisega Elva Meeskoor Meelis Roosaare juhatusel, kes mängis ka ühe orelipala organisti mälestuseks.
Arvo Lasting,
Helme koguduse õpetaja

Karl Tuvikese ühiskondlikud ametid Helmes
Helme põllumeeste seltsi juhatuse liige 1916–21
Helme Majanduse Ühisuse juhatuse liige ja aseesimees 1918–1919
Helme Laenu-Hoiu Ühisuse (hilisem Helme Ühispank) juhatuse liige 1919–1920 ja alates 1925 juhatuse esimees
Eesti vabadussõjaaegse Helme valla Kaitseliidu ülem 1919–1920
Helme Tööstuse-Kaubanduse Osaühisuse juhatuse liige 1919–23
Helme-Tõrva Seltside Liidu esimees 1922 – vist 1940
Kaitseliidu Helme malevkonna pealiku abi 1925–27 ja pealik al 1927
Helme-Tõrva langenud sõdurite mälestussamba komitee esimees 1927–1940
Tõrva NMKÜ asutaja ja juhatuse liige 1930–40
Helme Ühistöö esimees alates 1919
Helme-Tõrva Elu toimetaja ja väljaandja 1927–30
Allveelaevastiku Sihtkapitali Tõrva abitoimkonna esimees alates 1935
Helme koguduse juhatuse liige alates 1921
Valga maavolikogu liige ja revolutsioonilise komitee liige 1927–29
Kiriku Muusika Sekretariaadi asutaja ja nõukogu liige alates 1921
Kirikukogu liige köstrite esindajana
Riigivolikogu kandidaat 1940

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)