Esileht » Arvamused » Juhtkiri »

Karjasekiri usupuhastuspühal ehk reformatsiooni aastapäeval, 31. oktoobril 2019

30.10.2019 | | Rubriik: Juhtkiri

Kahe aasta eest tähistasime reformatsiooni 500. aastapäeva. Sel puhul istutati Eestimaal üle 500 õunapuu, et kuulutada kristlaste lootusest igavesele elule pärast ajaliku maailma lõppu. Tookordne puude istutamine lähtus Martin Lutherile omistatud ütlusest „Kui ka teaksin, et homme on maailma lõpp, istutaksin täna veel õunapuu“.
Maailm kestab ja istutustöö jätkub, nagu jätkub alatine uuenemine – semper reformanda – ühiskonnas tervikuna, nagu ka kirikus. Võimaliku maailmalõpu saabumisele, kasvõi kliimakatastroofi kaudu, peaksime mure ja hingevärinaga mõtlema eriti siis, kui me ei ole ennast veel sidunud Kristusega ega andnud end ja oma elu tema hoole alla. Nõnda peab alatine uuenemine kirikus suunama meid Kristusele lähemale, mitte temast eemale.
Oleme kõik tööriistad Jumala käes – teenijad, kes võime teha oma tööd vaid niivõrd, kuivõrd Jumal seda võimaldab. Apostel Paulus on selle kohta öelnud: „Nõnda siis ei ole midagi see, kes istutab, ega see, kes kastab, vaid Jumal, kes kasvatab. Istutaja ja kastja teevad sama tööd, aga kumbki saab oma palga vastavalt oma vaevanägemisele.“ (1Kr 3:7–8) Me teeme Jumala tööd oma annetega: kes istutab, kes kasvatab, kes lõikab tagasi, kes korjab saagi. Ainult oma panusega ei suuda me muuta puud viljakandvaks ega maailma paremaks. Kõik üheskoos kristlikule usule kui kandvale vundamendile toetudes võime saavutada parima tulemuse.
Kandvast vundamendist kui elu alusest kirjutab apostel Paulus: „Jah, teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis on juba olemas – see on Jeesus Kristus“ (1Kr 3:11). Nõnda on meil kristlastena lihtne, sest meie eest on vundament juba rajatud. Alus on pandud, millele ehitada, suund on kätte näidatud ning meie asi on jätkata samas suunas. Kui muudame suunda, kui vahetame pealisehitise otstarvet inimlikest huvidest ja himudest lähtuvalt, vajame uut reformatsiooni. Nagu 500 aasta eest, peame ka täna iga muutuse lähteallikana võtma Martin Lutheri eeskujul kätte pühakirja ning usaldama end täielikult Jumala armu alla.
Et väärikalt meenutada reformatsiooni eesmärki – suunata kirik ja kristlik elu tagasi Kristuse vundamendile –, oleme võtnud nõuks taastada reformatsiooni ideede Eesti- ja Liivimaale jõudmise 500. aastapäevaks ajaloolise Martin Lutheri kuju Keila lähistel. Ühendagem selleks oma jõud kindlas veendumuses ja usus, et meie usu ainus puhastaja ja uuendaja ning kristliku elu ainus alus ja vundament on Issand Jeesus Kristus!
Viilma2015luterkuuega

 

 

 

 
Urmas Viilma,
peapiiskop


Peapiiskop Urmas Viilma on lisanud selgituse karjasekirjale
Ta palub karjasekirja ette lugeda 31. oktoobril, usupuhastuspühal ehk reformatsiooni aastapäeval või järgneval pühapäeval.
Karjasekirjas on ka viide konsistooriumi otsusele taastada ajalooline Martin Lutheri kuju Keila kirikumõisa lähedal. Seoses sellega palub peapiiskop koguduse liikmetele selgitada võimalust kuju taastamist annetustega toetada. Ta soovib, et iga kogudus leiaks lähima aasta kestel sobiva püha või pühapäeva, millal viia läbi kuju taastamiseks korjandus, või leiab kogudus võimaluse planeerida oma eelarvesse summa, mis selleks otstarbeks konsistooriumi sihtarvele üle kantakse.
Annetused kogutakse Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku arvele EE967700771000895492 LHV Pangas, selgitusse kirjutada „Lutheri kuju“.
Peagi kutsub peapiiskop kokku töörühma, kelle ülesandeks jääb kuju taastamise korraldamine hiljemalt reformatsiooni Eesti- ja Liivimaale jõudmise 500. aastapäevaks. Töörühma kutsutakse lisaks kirikuvalitsuse esindajatele Tutermaa Külaseltsi, Keila linna, Harku valla, Keila Miikaeli koguduse, EKNi ja teiste huvigruppide esindajad.

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)