Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Kärdla kirik korda

19.08.2015 | | Rubriik: Kirikuelu

Kärdla koguduse juhatuse esimees Tiit Harjak näitab Kärdla kiriku kooriruumi põrandat, milles on vamm sees.Kätlin Liimets

Praegune Kärdla kivikirik, mis on pühitsetud Ristijale Johannesele, ehitati 1861–1863 kalevivabriku töölistele.

Kultuurimälestiste riiklikus registris on kirjas, et pärast seda, kui muinsuskaitse seltsi Hiiu maakonna vaneminspektor Dan Lukas 5. oktoobril 2012 kirikut inspekteeris, on kiriku seisundit hinnatud halvaks.

Koostöökokkulepe
Eelmisel aastal alustati Kärdla koguduse juhatuse ja Hiiumaa Sõprade Seltsi (HSS) koostööd kiriku renoveerimiseks. «Algatus oli HSSi-poolne,» ütles Kärdla koguduse juhatuse esimees Tiit Harjak.
HSSi liikme, suvehiidlasest Enn Kunila, kes kuulub Tallinna Toomkoguduse nõukogusse, sõnul on selts tegutsenud paar aastat ja koondab aktiivsemad Hiiumaa sõbrad. Seltsi kodulehelt võib lugeda, et töös on kaks suuremat projekti: Kärdla kiriku renoveerimine ja Hiiumaa tennisehalli rajamine, mis oma liikmete ja kohalike institutsioonide toel ning erinevate fondide rahastusel üritatakse ellu viia.
«Minul on see mõte juba ammustest aegadest. Olen Kärdla kirikus korraldanud mitmeid kontserte. Hiiumaa vajaks hästi korrastatud pühakoda, mis võiks olla ühtlasi ka kultuuritempliks,» vastas Enn Kunila küsimusele, kust tekkis kiriku renoveerimise idee.

Kiriku halb seisukord
Mullu annetas HSS Kärdla kohvikute päeval oma kohviku tulu Kärdla kiriku renoveerimise heaks. Selle raha eest telliti muinsuskaitse eritingimused. «Arvasime, et kirikul pole häda midagi. Põhiprobleemiks pidasime küttesüsteemi puudumist ja niiskust. Eesmärk oli, et ruum oleks talvel soe. Selleks plaanisime muuta aknad ja katuslagi soojapidavamaks. 27. märtsil valminud muinsuskaitse eritingimustest selgus, et katusekonstruktsioonid on ava­riilises seisundis ehk müüripealsete sarikate otsad on mädad ja kooriruumi põrandas on vamm.
Ka elektrisüsteem vajab vahetamist. Plaan on ehitada tualett, vee- ja kanalisatsioonisüsteem ning sadeveed ära juhtida. Võidupüha-jumalateenistusel ei saanud piiskop Luhametsa kantslisse jutlustama lubada, sest trepp pole enam kasutatav. HSSi ettepanek on tulnud õigel ajal,» lisas Harjak.
Peale muinsuskaitse eritingimuste on tehtud kiriku 3D-skaneerimine. Harjaku sõnul hädavajadus selleks puudus, aga see lisab projektile atraktiivsust, sest võimaldab kirikut internetis tutvustada: virtuaalselt ruumis ringi liikuda ja teha ka läbilende, nt näha peidetud kellatorni. Kärdla kirikus on vana kiriku kivitorn uue puutorni sees, mis on ainulaadne. Ka kirikukellad ja lühtrid on kolmemõõtmeliselt vaadeldavad.

Projekteerimistööd

7. augustil allkirjastati Kärdla koguduse juhatuse ja OÜ Vana Tallinn vahel leping restaureerimistööde projekteerimiseks. Projekteerimis- ja uurimistööde maksumuseks on 16 050 eurot. Projekteeritakse kahes etapis: sügisel keskendutakse katusekonstruktsioonidele ja sadevee kanalisatsioonile; kevadesse jäävad sisetööd, küttesüsteem ja eriosad ehk vesi, kanalisatsioon, elektrisüsteem.
Vastates küsimusele renoveerimistööde maksumuse kohta, on nii Harjak kui ka Kunila tagasihoidlikud, kuna projekteerimise tulemused tuleb ära oodata ja ehitaja leida.
Kunila on seisukohal, et finantseerimine pole üksnes koguduse probleem: «See on kogukonna küsimus. Ja mitte üksnes kogukonna, vaid ka Hiiumaa Sõprade Seltsi ja laiemas mõttes kogu Eesti küsimus. On plaan otsida laiaulatuslikku toetust: eraisikutelt, firmadelt, ka erinevatest fondidest, sealhulgas pühakodade programmist. Sellega praegu ka ettevalmistavalt tegeleme. Olen optimistlik. Arvan, et inimesi, kes seda projekti tahaksid toetada, leidub. Kõik tuleb omal ajal.»
Kellel on südames Kärdla kiriku hea käekäik, saavad toetada, annetades renoveerimistööde heaks EELK Kärdla Johannese koguduse kontole EE602200001120247360 Swedbankis.
Kätlin Liimets

Tänage Isa, kes teid on teinud kõlblikuks osa saama pühade pärandist valguse riigis. (Kl 1:12)