Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Kaplaniteenistuse kahekümne viies aastapäev

10.06.2020 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga
Kaplaniteenistus on oikumeeniline, kus teenivad EKNi liikmeskirikute vaimulikud. Vasakult: kaplan kapten Tõnis Kark (EELK), peakaplan kolonelleitnant Gustav Kutsar (EELK) ja vanemkaplan kapten Ago Lilleorg (EKNK) hakkavad kohe tänukirju jagama. Tiiu Pikkur.

Eesti kaitseväe kaplaniteenistus tähistas 4. juunil oma taasloomise 25. aastapäeva tänupalvusega Tallinna piiskoplikus toomkirikus.

Tänupalvusel teenisid EKNi president emeriitpeapiiskop Andres Põder ning kaitseväe ja Kaitseliidu kaplanid. Organist oli Kadri Ploompuu, esines kaitseväe orkestri ansambel.

Pidulikku protsessiooni saatis Eesti kaplaniteenistuse marss „Pro Deo et Patria“, mille autor on Roman Toi. Kõne pidas vanemkaplan kapten Ago Lilleorg, kes märkis, et tegelikult ulatub kaplaniteenistuse ajalugu juba Vabadussõja aegadesse, kuid just 25 aastat tagasi, juunis 1995 võeti kaitseväe juhataja käskkirjaga tööle taasiseseisvunud Eesti esimene peakaplan kolonel Michael Viise.

Kapten Lilleorg meenutas, et tema jaoks algas kaplanitöö juba mõnevõrra varem, kui ta ajateenijana hakkas kaitseväes ka vaimulikku sõna jagama. Ta tuletas meelde, et 4. juunil on Eesti lipu päev, mil 136 aastat tagasi pühitseti meie tänane riigilipp Otepää kirikus Eesti üliõpilaste seltsi lipuna.

Ühislauluna kõlas kaplan kapten Peeter Paenurme eestlaulmisel kaitseväe kaplaniteenistusele pühendatud „Te Deum“, mille sõnade autor on Kanada eestlane Ivar Rammo.

Tunnustus koostööle

Tervituskõnega üles astunud Andres Põder märkis kaitseväe kaplaniteenistuse ja Eesti Kirikute Nõukogu ning tema liikmeskirikute head koostööd ja soovis kaitseväele ning tema kaplaniteenistusele taastamise 25. aastapäeva puhul rohket Jumala õnnistust. Põder andis EKNi poolt Eesti kaitseväe kaplaniteenistusele üle tänukirja viljaka vaimuliku teenimise eest kaitseväes.

Kaplaniteenistuse aastapäeva palvusest võttis osa ja esines tervituskõnega ka kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem, kes juhtis tähelepanu kaplaniteenistuse tublile tööle ja kiitis head koostööd just äsjase eriolukorra ajal. Kaitseväe juhataja kohtub regulaarselt peakaplaniga, et arutada olukorda üksustes.

Esimene peakaplan tervitab

Kaplaniteenistuse aastapäev jätkus seltskondlikus vormis ja vabas õhus toomkirikust mõne sammu kaugusel nelipühi kiriku peahoone juures. Peakap­lan kolonelleitnant Gustav Kutsar andis mitmetele praegustele ja endistele kaplanitele üle tänukirjad. 

Esimest tänukirja saajat kolonel Michael Viiset kahjuks kohal ei olnud, kuid tervitused ütles edasi tema õde Mari Za­rins. Emeriitpeakaplan Viise, kes nüüd elab USAs, meenutab hea sõnaga Eesti kaitseväe kap­lanaadi tegevuse taastamise aegu ja on tänulik oma koostööpartnerile, hilisemale peakaplanile kolonel Tõnis Nõmmikule. Need kaks teenekat ohvitserivormis vaimulikku panid aluse tänapäeva kaplaniteenistusele meie kaitseväes.

Eriolukorraks oldi valmis

Peakaplan kolonelleitnant Gustav Kutsar ütleb, et äsjase eriolukorraga riigis said kaplanid hästi hakkama. „Kaplaniteenistus oli eriolukorraks valmis. Tavapärasest teenistusest meie tegevus natuke erines, osaliselt seetõttu, et meil oli vaja täita kaitseväe juhataja korraldusi – jälgisime, kuidas eriolukord üksuste moraalile mõjub. Kõige rohkem puudutas see just lihtsaid asju, mis on muutunud igapäevaseks. 

Sõdurid on harjunud saama nädalavahetuseks linnaloale ja kaitseväe peaarst pidi tegema väga põhimõttelise otsuse mitte linnalubasid anda, et vähendada haiguste riski üksustes. Ka osa ohvitsere pidi olema kasarmeeritud. Põhimõtteliselt kaitsevägi jätkas oma õppuste ettevalmistustsüklit ja kaitseväe tavapärane rutiin oli absoluutne,“ selgitab peakaplan. 

Samas võimaldas kaitsevägi teha kaugtööd, kaplaniteenistus käis sellega kaasas ja tegi omi koosolekuid ka e-keskkonnas. „See oli meie jaoks tänuväärne hüpe. Need kaplanid, kes meil on Võrus ja Virus, ei pidanud pikka maad sõitma, vaid said kohapealt liituda koosolekuga. Mina olin esimesed neli nädalat vastutav, siis tuli vanemkaplan Ago Lilleorg mu kõrvale, olime kordamööda kontoris ja kodukontoris, viisime läbi e-koosolekuid ja kohtumisi. Me vältisime igati sõna kriis, sest kriis on siis, kui sa ei saa hakkama. Meil ei olnud ühtegi momenti, kus oleksime tunnetanud, et nüüd on kriis.“ 

Eriolukord on nüüdseks lõppenud, ära jäi küll üks õppus Kevadtormil, kuid lähipäevil saab seegi läbi viidud, kinnitab peakaplan.

Tiiu Pikkur

Kaplaniteenistus tänapäeval

Kaitseväe tegevteenistuse kaplaneid on 11

Kaitseliidu kaplaneid on 34

Reservkaplaneid on 67

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)