Esileht » Uudis » Esileht »

Kaplanina võõral maal

10.05.2017 | | Rubriik: Esileht

Rahuvalvajad Liibanoni avastamas. Arhiiv

„Kuigi olukord tundub olevat rahulik, ei tea iial, mida järgmine hetk tuua võib,“ kirjeldab Liibanonist naasnud Kuperjanovi jalaväepataljoni kaplan leitnant Anna-Liisa Vaher sealset olukorda enne Kevadtormile sõitu.

Miks väisasid kaitseväe kap­lanina Liibanoni?
Käisin seoses veteraninädalaga pataljonis, mis koosneb nelja rahvuse esindajatest: iirlastest, soomlastest, fidžilastest ja eestlastest. Eri riigid sisustasid ühe päeva, eestlaste päeval toimus värvikuulivõistlus ja menuga esines Elina Born oma bändiga.
Oikumeenilise jumalateenistuse tegime koos Iiri ja Soome kaplaniga väljas – oli soe ja sume lõunamaa õhtu. Iga riigi langenute mälestuseks süütasime küünla. Iiri kaplan on koostööaldis katoliiklane ja Soome vaimulik on luterlane.

Seega Eesti rahuvalvajatel oma kaplanit pole?
Jah, kuna eestlasi on kohapeal vähe ning Soome kap­lan hoolitseb ka meie meeste eest. Näiteks korraldas ta huvilistele leerikursuse. Mina ristisin ja konfirmeerisin. Kui algul kahtlesin, kas nende talituste pärast on mõtet nii kaugele sõita, siis kohapeal sai emakeelse talituse olulisus selgeks.

Millise kogemuse pakkus patrullis osalemine?
Patrulli sõitsime mööda põldudevahelisi teid. Aknast hoovas kõikide eelnevate suvede lõhna, tubakaistutajad koogutasid miiniväljade vahelistel põldudel. Oli väga palav. Punane muld kleepus saabastele, riietele, ninasõõrmetesse ja juustesse. Lõhkekehade hirmus oli keelatud teelt kõrvale astuda.
Baasi ümber laiusid tähistatud miiniväljad, mille vahel uitas karjus kitsedega. Kuidas nad veel lõhkekeha otsa polnud juhtunud, ei tea, aga kogu situatsioon pani mõtlema: maariba, mille osas ei suudeta kokku leppida, tekitab pingeid, mille maandamiseks peab kohal olema kolmas osapool, ÜRO rahuvalvajad.

Kui palju nägid maad? Mis mulje Liibanon jättis?
Lennujaamast baasi edasi-tagasi sõites ikka nägin, samuti patrullis ja üle baasi müüri. Nii-öelda turistiretki me teha ei saanud. Maa on kivine ning jändrike oliivi- ja viigipuudega kaetud. Eestlasele mõjub metsa puudumine võõrastavalt, aga kodused olid Lõuna-Eestit meenutavad kuplid ja käänulised teed. Silma torkas ülim vaesus ja rikkus.

Liibanoni elanikest on üle poole muslimid, aga 36% on ka kristlasi. Kui oluline jõujoon kulgeb nende religioonide vahel?
Muslimite külad vahelduvad kristlaste omadega. Kristlastega olla lihtsam asju ajada, aga ÜRO-l on ka muslimitest toetajaid. Probleemid on Hezbollah’-meelsetega. Näha oli, kus piirkonnas milline meelsus valitses: pooldajate külades lehvitati meile, teistes valitses morn leplikkus. Kohtasin väga sõbralikke kristlasi ja väga sõbralikke muslimeid.

Mis tegi südame soojaks?
Armsa seigana jäi meelde baasis elav koer, kelle mehed haavatuna üles korjasid ja terveks ravisid. Kontingendi vahetudes jääb koer kohapeale, uued mehed hoolitsevad tema eest edasi. Talle on tehtud suur kuut, mille ees läigivad hiiglaslikud kausid vee ja krõbinatega.
Liina Raudvassar

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)