Esileht » Arvamused » Artikkel »

Kaplanid saavad kutsetunnistuse

19.03.2008 | | Rubriik: Artikkel

Eesti kaplanaadi loomise eesmärgil on EKN ja EELK koostöös Eesti Kutsekojaga välja töötanud kaplanite kutsestandardi.

Töö projektiga kestis enam kui poolteist aastat, selle algatajaks olid Usuteaduse Instituut koos Eesti Kirikute Nõukogu ja siseministeeriumi usuasjade talitusega. Vajaduse ühtse kutsestandardi järele tingis olukord, kus nõuded avalikus teenistuses töötavatele kaplanitele olid praktiliselt reguleerimata, ilmnes kaplanitena töötavate vaimulike vähene ettevalmistus andragoogika- ja sotsiaalküsimustes.
Olukorda teravdasid ka ministeeriumide struktuuriüksuste erinevad nõuded kaplanite teadmiste ja oskuste osas või kaplani ametikoha taotlejatele. Osalevad ju kaplanid mitmesugustes riigistruktuurides, nende ametikohad on koosseisulistena ette nähtud kaitsejõududes ja vanglate süsteemis, kaplanid teevad hingehoidlikku tööd haiglates, hoolekande- ja õppeasutustes, transpordisõlmedes (sadamas, lennujaamas, bussijaamas jms) ning politseis.
Antud projekti raames väljatöötatud õppeprogramm on suunatud praktiseerivatele, reservis viibivatele kaplanitele või kaplani ametikoha taotlejatele.
«Kaplanite jaoks tähendab standardi valmimine seda, et nüüd on kaplanikutse kantud Eesti riiklikku kutseregistrisse ning kusagil ei peaks enam tekkima probleemi sellega, et pole võimalik kaplanit tööle võtta, sest puudub vastav kood töölepingu sõlmimiseks. Ühtlasi seab kutsestandard väga selged nõuded ettevalmistuse ja pädevuste osas. Kutsestandardi järgi on võimalik korraldada koolitust ja põhjendada selle vajadust rahastajatele,» selgitas kutsestandardi töörühma kuulunud Heino Nurk.
Kaplanite kutsestandardi projektijuhi Vaike Salveste sõnul andis kutsestandardi väljatöötamiseks võimaluse Euroopa Sotsiaalfond, mille vahendite jagamise aluseks on riiklikud prioriteedid ja üheks neist on korrastada riigiametites töötavate inimeste kvalifikatsioone. «Kaplaneid tööle võtvate ministeeriumide probleemiks oli ühtse kaplani kutsestandardi puudumine. Valitseb olukord, kus iga ametkond tegeleb oma standardi väljatöötamisega.
Samuti on kutsestandardi ehk ühiste nõudmiste puudumine loonud olukorra, kus üks ametkond ei tunnusta teise ametkonna poolt läbi viidud koolitust ning täienduskoolituse tase on äärmiselt ebaühtlane. Käesoleva projekti eesmärgiks on tõsta kaplanite kutsekvalifikatsiooni, eelkõige pakkudes neile täienduskoolitust valdkondades, mis on vajalikud kaplani igapäevases töös.»
Selgitab ja täiendab
Kaplaniks saab üldjuhul vaimulik, kellel on läbitud akadeemiline teoloogiline tasemekoolitus, mis on keskendunud teoloogilise pädevuse saamisele. Töö kaplanina eeldab aga ka ühiskonna korralduse, sotsiaaltöö teooriate ja meetodite, pedagoogika aluste tundmist ning head suhtlemisoskust.
Vanglate ja arestimajade peakaplani Igor Milleri sõnul on kaplaniteenistuse institutsionaliseerimise protsess kinnipidamisasutustes kestnud aastaid. Praegu tegeleb kap-laniteenistus usualase tegevusega seotud õigusnormide ja kaplanite täienduskoolituse strateegia väljatöötamisega. «Mainitud protsessides on nüüd võimalik silmas pidada ka kaplani kutsestandardiga sätestatud põhimõtteid ja eeldusi,» avaldab ta heameelt.
Eelöelduga nõustub ka kaitseväe peakaplan Taavi Laanepere: «Kutsestandard esitab põhjendatud kvalifikatsiooninõuded kaitseväes teenivatele eri tasandite kaplanitele. See võimaldab läbipaistvamalt planeerida kaplanite karjääri ning määratleda konkreetsete kaplanite täiendusõppevajadusi. Lisaks saame teiste erialade inimeste ees nina püsti ajada, sest lähitulevikus nõutakse ka kaitseväes kõigilt erialateenistujailt kutsestandardit – meil aga on see juba olemas.»
Äsja välja töötatud kutse-standard sisaldab viit kutsetaset, kõrgema hariduse nõue algab kolmandast tasemest. Taseme määratlemisel võetakse aluseks töö keerukus, oskuste ja teadmiste osakaal ning iseseisvuse ja vastutuse ulatus.
Kolm esimest kutsetaset seonduvad oskustöötajatega ja arenevad õpipoisi-selli-meistri põhimõtte alusel. Kolmas kutsetase on oskustöötaja kõrgeim ehk meistritase. Neljanda ja viienda kutsetaseme puhul lisandub üldjuhul juhtimisfunktsioon, suureneb töö keerukuse ja vastutuse määr.
Ühisest huvist ja vajadusest
Salveste nimetab tasemete sisseseadmise eesmärgiks teadmiste ja oskuste ühtlustamist. Kutsetasemed ei eelda kõigi astmete omandamist, selle vajalikkuse üle otsustab vastava valdkonna kutsenõuko-gu.«Kutsestandardi valmimine on riigi palgal olevate kaplanite kvalifikatsioonide korrastamise eelduseks. Vastava tasemega kutsetunnistuse saamise üheks tingimuseks on täienduskoolituse läbimine. Koolitusprogramm on välja töötatud projekti raames tehtud analüüside ja konsultatsioonide põhjal ning jääb kohustuslikuks. Praegu on koolitus käimas, see lõpeb maikuus, kogu projekt saab läbi juunis.»
Kutsestandardi töörühma olid kaasatud oma ala asjatundjad – töötajad, spetsialistid, juhid ja koolitajad, ministeeriumide esindajad, väliseksperdid Soomest ja õppejõud, kes analüüsisid esitatud ettepanekuid, vajadusel täiendasid kutsestandardit ning selle siis kutsenõukogule kinnitamiseks esitasid. Töörühma tööd korraldas ja vormistas kutsekoda.
Heino Nurga sõnul on kutsestandardi väljatöötamine üpris keerukas töö: «Tuleb hoolega iga sõna kirja pannes jälgida, et see ei paneks ametikandjatele üle jõu käivaid või nende kutsumuse ning haridusega mitte seotud kohustusi. Samas tuleb ka tähele panna, et see võimaldaks neil teha kõike, milleks nad on kutsutud ja seatud. Kutsestandardist lähtuvad tööandjad ametijuhendite koostamisel. See on ühe ameti pidajate kokkulepe, mis ületab ühe kiriku või ministeeriumi haldusala piirid.»
Suurimaks õnnestumiseks peab Salveste projekti erinevate osapoolte aktiivset koostööd: «See, et kõik ka reaalselt tööst osa võtsid, on minu jaoks kõige suurem õnnestumine. Tihe koostöö tõestas projekti vajalikkust ja näitas, et tegemist ei ole n-ö pliiatsist välja imetud projektiga.»
Ka kutsestandardi töörühma juhtinud Rutt Lumi viitab, et kutseomistamise kavandamise eelduseks on ennekõike valdkonna huvi ja vajadus.

Merje Mänd

Kas taotlete kaplanite kutsestandardi loomisega seoses kaplani kutsetunnistust?

Tanel Ots (praost, Tallinna diakooniahaigla kaplan):
Pean tunnistama, et ei ole sellele veel mõelnud. Ma ei ole ennast kippunud ka kaplaniks nimetama, sest põhikohaga olen ikka Jüri koguduse õpetaja ja praegu ka Ida-Harju praosti kohustes. Töö Tallinna diakooniahaiglas, kaks lühikest päeva nädalas, on minu jaoks huvitav ja vajalik ning ma olen seda seni teinud rõõmuga. Samas puudub vastav ettevalmistus, kui välja arvata viimastel aastatel toimunud hingehoiukoolitused haiglas töötavale vaimulikule, mida olen ise aidanud ka korraldada. Olen kindel, et kui haiglates jõutakse kaplanaadi moodustamiseni, siis peaksid neid ametikohti täitma vastava ettevalmistusega inimesed, kes taotlevad ka kaplani kutsetunnistust.
Raivo Asuküla (Paistu koguduse õpetaja, kaitseväe Sakala maleva kaplan):
Jah, kindlasti taotlen kaplani kutsetunnistust. Kuigi praegu käimasolevast kaplanite täienduskoolitusest osa ei võta, pean kutsestandardi väljatöötamist ja kutsetunnistuse omandamist väga oluliseks ettevõtmiseks, sest iga amet eeldab ju kutsestandardi olemasolu.
Naatan Haamer (TÜ Kliinikumi naiste- ja lastekliiniku hingehoidja):
Hetkel küll pole plaaninud kutsetunnistuse taotlemist. Oma töökohas olen ametlikult hingehoidjana tööl ja seetõttu ei näe praegusel hetkel selle järele vajadust. Pealegi pole olemas haigla kaplanaati sarnaselt sõjaväe, vangla ja politseiga. Haigla kaplanaadi loomine on palju keerulisem ettevõtmine, sest puudub ühtne riiklik struktuur. Kui selline vajadus peaks tekkima, siis ilmselt taotlen.

Kas on plaanis alustada ka vaimulike kutsestandardi väljatöötamist?

Andres Põder, peapiiskop:
Kutsestandardi teemat on konsistooriumis põgusalt puudutatud ja leitud, et hetkel ei tundu vaimulike kutsestandardi väljatöötamine sellises vormis, nagu see on toimunud kaplanite puhul, vajalik ja võimalik. Kui mõelda mingit kirikutevahelist standardit, siis tuleb tõdeda, et kirikute käsitlus vaimulikust ametist on niivõrd erinev (isikuomaduste, hariduse, ülesannete ja vastutuse osas), et mingit ühist reeglistikku luua on peaaegu võimatu.
Rääkida võiks eraldi EELK vaimulike kutsestandardist, kuid tegelikult on need standardid juba välja töötatud ning olemas kirikuseadustiku ja asjakohaste üksiknormide (näiteks teenistusleping) näol. Neid on kogu aeg täiendatud ja see töö jätkub ka edaspidi. Kui peaks tekkima vajadus kutsestandardi järele mingis uudses kontekstis, siis seda kindlasti kaalutakse.

Kutsestandard on:

• abiks tööandjale ametite kirjeldamisel-tutvustamisel, ametijuhendite koostamisel, töötajate kutsenõuete määratlemisel, koolituse planeerimisel;
• abiks töötajale selguse saamisel olemasolevate ja puuduvate oskuste vahel, annab võimaluse planeerida oma arengut ja karjääri ning loob aluse elukestvale õppimisele;
• aluseks tööturu nõudmistele vastavate õppekavade, koolitusprogrammide koostamisel;
• aluseks kutseeksamite nõuete väljatöötamisel;
• abiks koolitajale, õppurile, lapsevanemale, nõustajale ja teistele info hankimisel selle kohta, millist töötajat tööturul vajatakse;
• aluseks kutsetunnistuste rahvusvahelisel võrdlemisel;
• tugimaterjal kutsealade süstematiseerimisel ja karjääriplaneerimisel.
Allikas: www.kutsekoda.ee

2007. aasta seisuga töötab:

• kinnipidamisasutustes 21 kaplanit,
• politseis 4 kaplanit,
• kaitseväes 17 kaplanit.

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)