Kaplan olgu alati koos sõduritega

 Kaplan peab käima ühte jalga sõduritega, olema nendega koos lahingus ja rahuajal – see mõte tõusis keskseks hiljuti Riias peetud 11. Läänemere maade kaplanite konverentsil.
Konverentsi ellukutsujaks ja põhifinantseerijaks on Saksa kaitseväe protestantlik kaplaniteenistus, eesmärgiga arendada Läänemere riikide kaplaniteenistuste koostööd. Eestis on see konverents peetud 2001. aastal ja paari aasta pärast on taas meie kaplaniteenistuse kord kolleege võõrustada.
Millised on kaplanite ülesanded ja komandöride ootused rahvusvahelistel missioonidel, kuidas abistada sõdurite perekondi, kaplani tegevus rahuajal – neid teemasid lahati Riia konverentsil kõige enam. Kaasa rääkida said kõik osavõtjad, kogemuste jagamine on ainult kasuks.
Huvitava ettekande tegi teoloogiadoktor Guntis Kalme. Et esineja pole ise kaplan, märgiti eriti ära tema sisukat ja väga põhjalikku kaplanitöö analüüsi Läti kaitseväes. Läti kaplaniteenistus taasasutati 1991. aastal, teenistuses on kaheksa kaplanit: kaks katoliiklast, kaks luterlast ja neli baptisti. Varem oli kaplaneid 12, kuid seoses palgaarmeele üleminekuga kahanes nende arv kaheksale. Dr Kalme arvates peaks vaimulikke Läti kaitseväes siiski rohkem olema.  
Kaplani ja koguduseõpetaja töö erinevustest tõi Kalme mõned kõnekad näited: koguduseõpetaja teenib oma koguduse liikmeid, kaplan aga kõiki väeosa liikmeid, ka ilmalikke. Ta on kui misjonär, kes peab oskama lihtsate sõnadega seletada kristluse aluseid. Õpetaja ülemus on praost või piiskop, kaplanil üksuse ülem, pea­kaplan. Õpetaja saab palga koguduselt, kaplan riigilt; õpetaja amet on turvaline, kaplanil võib see missioonidel olla väga ohtlik. Tähtis on, et kaplan ei kaotaks oma eesmärke ja ülesannet – kõigepealt olla aktiivne kristlane, vaimne isa ja nõu­andja. Ta peab jätkuvalt hoidma head füüsilist vormi, et sõduritega koos olla.
Tähelepanekuid arutlustest: kaplan on sõdurile moraalseks toeks, peab sidet sõduri ja väeosa ülema vahel. Mitmel pool on oikumeeniline koostöö armees sageli parem kui tsiviil­ühiskonnas. Kaplanid on tavaliselt eri konfessioonidest, nagu näha ka Läti armeest.
Kas ja missugust relva peaks kaplan missioonil kandma? Saksa kaplanid ei kanna relva, norralastel on missioonil enesekaitseks püstol, eestlased kannavad missioonil patrullides relva.
Eesti delegatsioon leidis Riia konverentsilt mõndagi kõrva taha panna, ühistes vestlustes sai kogemusi jagada ja infot hankida. Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots autasustas konverentsi juhti, Saksa I kaitseringkonna peakaplanit Armin Wentzelit kaitseväe eriteenete ristiga, mille kolonel Tõnis Nõmmik ja kapten Gustav Kutsar pidulikult üle andsid. Eriline tänu hea korralduse eest kuulus Läti peakaplanile Elmars Plavinsile.

Tiiu Pikkur