Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Kannatuse pühapäev

/ Autor: / Rubriik: Päevateema ja palve / Number:  /

Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest! Mt 20:28

Sugugi mitte kõik ei võtnud Jeesust vastu. Esimesena meenub vast rikas noormees, kelle jaoks Jeesus osutus liiga kalliks. Ta ei olnud valmis maksma Jeesuse eest kogu oma varandusega. (Mk 10:17–22) 

Ja suur hulk neidki, kes olid koos Jeesusega rännanud, palvetanud ja osadust jaganud – nemadki lahkusid pärast ilmutuskõnesid Jeesuse ihust kui tõelisest leivast ja verest kui tõelisest joogist. See oli liiga ränk sõna, et seda taluda. (Jh 6:53–66)

Jeesus annab oma elu paljude eest. Ta annab oma elu küll kõikide pärast. Või oleks parem öelda: kõikide tõttu? Sest kõik on pattu teinud (Rm 3:23). Ma ei saa öelda, et ta võttis inimkonna patud enda kanda kuidagi valikuliselt: selle patt lööb ta risti, tolle patt aga mitte. 

Ent oma surmaga annab Jeesus võimaluse üksnes paljudele, mitte kõikidele. Igaüks ei kasuta võimalust. Olgu teadmatusest, olgu evangeeliumi kuulutajate tegemata töö tõttu, olgu pettumusest.

Viimsel õhtusöömaajal karikat andes ta ütleb: „See on minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest pattude andeksandmiseks!“ (Mt 26:28) Paljude eest, mitte kõikide eest. Sest Jeesuse surmas osalemine eeldab isiklikku otsust Jeesuse poolt.

Vahel küsitakse, mis saab neist, kes elasid enne Kristust. Kes elavad täna seal, kuhu evangeelium ei ole jõudnud? Ja sealgi, kuhu see võib-olla ei jõuagi? Aga jätame nemad Jumala hoolde. Tema teab. 

Sest kuigi vahel tundub kuidagi eriliselt kristlik, kui unustame iseenda ja keskendume teistele, siis praegu ei ole see aeg. Praegu on see lausa kurjast. Algav kannatusaeg on selleks, et seada korda omaenda suhe Jeesusega. Et oleksin ise nende paljude hulgas, kelle eest Jeesus andis oma elu.

Joel Siim