Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Kanepi kirik postmargil

02.11.2007 | | Rubriik: Kultuurielu

Eesti Post lasi välja postmargi, millel on kujutatud Kanepi Jaani kirik.Anti välja ka esimese päeva ümbrik (FDC) Kanepi kiriku altarimaali kujutisega. 535 000-lises tiraaþis trükitud postmargi (nominaal 5.50) on kujundanud kunstnik Riho Luuse.
Eesti Post andis 2006. aastal välja Nõo ja 2005. aastal Karja kiriku margi.
Põlvamaal asuv Kanepi kogudus ja kihelkond moodustati 1675. a augustis Rootsi kuninga Karl XI käsuga. Aasta varem püstitati esimene, ristikujuline puust kirikuhoone. 1804–1808 valmis selle kõrvale arhitekt Fr. Siegeli kavandatud uus maakividest pühakoda, mis pühitseti 1810 sarnaselt eelmisega Ristija Johannese nimeliseks.
Kirikut remonditi põhjalikult 1877. aastal. Tehti ka ümberehitusi, hoonesse ehitati juurde käärkamber, sisse rõdud, altarisein ja torni paigaldati uus, Venemaal valatud kell. Kirik mahutab 1000 inimest. A. Baueri altarimaal pärineb 1857. aastast. Praegune orel valmistati W. Saueri firmas ning seati üles aastal 1902.
Klassitsistlikus stiilis kiriku eripäraks on hoone keskel paiknev torn. Selle tipus oli kuni 1961. aastani kullatud rist, mis kaduma läks. Entusiastlikud kanepilased asendasid selle raudristiga. Kui 2002. aastal õpetaja Margit Laili eestvedamisel torni restaureeriti, leiti ajalooline aotäht, mille kogudusele kinkis kiriku patroon parun Ungern-Sternberg. Eestis ainulaadne aotäht – Kristuse sümbol – ehibki juba viis aastat pühakoja tippu. Aotähe kujutis on ka Riho Luuse kujundatud esimese päeva eritemplil.
Kultuurilooliseltki on Kanepi eriline: pastor J. P. Roth (1754–1818) pani Eestis esimesena talurahvale priinimed, asutas kihelkonna- ja tütarlastekooli ning hakkas välja andma maarahva nädalalehte Tarto maa rahwa Näddali-Leht, Tartu piibliseltsi abiga korraldas lõunaeestimurdelise Uue Testamendi esimese trüki.
Lea Jürgenstein

Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja! (Sk 9:9)