Kambja kellad kõlavad
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudis, Uudised / Number: 4. detsember 2002 Nr 48 /
«Tuhast tõusnud Kambja kirik ja kerkokell
tolmu kogub mõni ürik oh kerkokell
kuulekuse sepistaja see kerkokell
saatusega lepitaja oh kerkokell…»
(katkend Maria Martini luuletusest «Oh kerkokell», mis on pühendatud Kambja kiriku uute kellade saamise puhuks)
Pühapäeval pühitseti Kambjas Usk, Lootus ja Armastus – kolm kirikukella, mis inimesi jumalateenistusele kutsuvad.
Kambja kiriku tornis heliseb nüüdsest kolm kaunikõlalist kella, mis on valmistatud just selle kiriku jaoks Petit & Gebr. Edelbrocki kirikukellatehases Münsteri lähistel Saksamaal. Uued pronkskellad kannavad nimesid Usk, Lootus ja Armastus. Suurim neist on Usk, mis kaalub 554 kg, Lootus kaalub 355 kg ja väikseima, Armastuse raskuseks on 187 kg. Kellade tööd juhitakse elektroonika abil.
Pidulikul jumalateenistusel Kambjas esimesel advendipühapäeval pühitseti uued kirikukellad ja altarikuju «Kristus ristil», mille on restaureerinud ja kogudusele kinkinud skulptor Endel E. Taniloo. Kuju on 2 meetri kõrgune, valmistatud kipsist, monteeritud puidust ristile. Oletatavasti on tegu Anton Starkopfi tööga kolmekümnendatest aastatest.
Jumalateenistusel teenisid Tartumaa praost Joel Luhamets ja Kambja koguduse jutlustaja Toomas Nigola. Muusikalist pidulikkust lisasid Tartu meeskoor Gaudeamus, Kambja ja Tartu ühendatud pasunakoor, mida juhatas koguduse juhatuse esimees Kalev Laanesaar. Tema oli ka kirikukellade saamise Eesti-poolne organisaator.
Teenistusel viibisid ka sakslaste esindajad, tänu kellele sai võimalikuks uute kellade tulek Kambjasse. Uute kirikukellade kellade muretsemise algatus tuli Schnathorsti (Saksamaa) koguduse endiselt pastorilt Wilhelm Johaningilt ja ettevõtmist toetasid rahaliselt Tengerni (Saksamaa) vabrikandid Gunther Schmitz, Günter Kammeier ning Gerhard Bösch. Ülejäänud raha tuli Kambja vallavalitsuselt, Tartu maavalitsuselt ja eraisikute annetustest. Ligi 60 000 krooni vajaminevast rahast on veel hetkel leidmata.
Pärast teenistust jagati saavutatu eest vastastikku tänukirju.
Meeli Pärtelpoeg
