Esileht » Elu ja Inimesed » Tähtpäev »

Kalle Kasemaa: Palju aastaid!

29.09.2021 | | Rubriik: Tähtpäev


Emeriitprofessor Kalle Kasemaa nimetati vilistlaste poolt 1990ndatel lemmikõppejõuks. Kätlin Liimets.

Tartu ülikooli 1991. aastal taasavatud usuteaduskonna esimene dekaan, vaimulik, Vana Testamendi emeriitprofessor Kalle Kasemaa on üheksakümnendatel paljudele taastatud teaduskonna sünonüüm.

Usuteaduskond kuulus 1632. aastal asutatud ülikooli nelja esimese teaduskonna hulka. Nõukogude võim sulges teaduskonna 1940. aastal, 1940ndate lõpu poole jätkati tegevust, algul EELK Usuteaduse Kõrgema Katsekomisjoni ja hiljem EELK Usuteaduse Instituudi nime all. Koos taastatud riikliku iseseisvusega 1991. aastal ennistati ka usuteaduskond, ent mitte enam luterliku, vaid evangeelse teaduskonnana.

Tagasi vaadates – keda on möödapääsmatu usuteaduskonna sünni ja esimeste sammude eest tänada?

Kindlasti tolleaegset juhtkonda eesotsas rektor Jüri Kärneriga. Õhkkond oli väga soodne, oldi positiivselt meelestatud ja selle eest tuleb tänulik olla. Komisjon, mis usuteaduskonna taasavamiseks moodustati, oli esinduslik. Kiriku poolt kuulus sinna professor Elmar Salumaa, aga oli ka avaliku elu tegelasi, nt Hando Runnel ja Tartu Ülikooli poolt näiteks ajalooprofessor Sulev Vahtre, kes oli komisjoni esimees. Tema idee taasavamine olevat olnudki.

Juba avatud usuteaduskonnas ei jõua küllalt ära tänada prodekaan Jaan Kivistikku. Tema tundis ülikooli struktuuri, teadis inimesi. Väga palju praktilist tööd, mida sageli näha ei olnud ja mis võttis palju aega, tegi ära just tema. Ta suutis ka teaduskonna meeleolu üleval hoida, osates alati naljaga läheneda.

Usuteaduskond on 1991. aastast asunud peahoones. Kui oluline oli selline asukoht?

Väga oluline. Tollane rektor Kärner pakkus meile avamise puhul kingitusena, et saame Lossi tänava ehitatavasse hoonesse neljandale korrusele, kus praegu on humanitaarteaduskonnad, ruumid. Keeldusime. Leidsime, et ülikooli vanim teaduskond peaks olema peahoones. Ülikooli juhtkond imestas, et keegi, kellele pakutakse ruume uues hoones, kus on kõik mugavused, keeldub.

Eesti Kiriku TÜ usuteaduskonna vilistlasküsitlusest nähtus, et usuteaduskonnale kuulunud Roosi maja oli üliõpilastele oluline. Kuidas teie seda näete tagasi vaadates?

See oli väga tähtis. Roosi majas pakuti enne loengute algust ka võileibu ning kohvi ja seal sai ka vaba aega veeta õhtuti. See oli ainulaadne nähtus Tartu ülikooli sõjajärgses ajaloos. Idee selline maja osta tuli õppejõud dr dr Egon Brinkschmidtilt ja tema abikaasalt. Nemad ka hankisid Saksamaalt raha ostmiseks.

Kui rääkida negatiivsest, mis on meelde jäänud, siis üks on kindlasti see, et Roosi maja käest anti. Kuidas see täpselt toimus, pole siiani selge. Probleemiks oli, et teaduskond ei tulnud maja haldamisega toime. Dekaaniks oli siis Tarmo Kulmar. Teine ebameeldiv moment oli iseseisva usuteaduskonna kaotamine 2016. aastal ning Bolonga õppesüsteemi (3 + 2) pean täielikult läbikukkumiseks.

Vilistlasküsitluses nimetati teid 1990ndate lemmikõppejõuks ja seda konkurentsitult. Mis võiks olla selle põhjuseks?

See on väga auväärne. Enda kohta on midagi raske öelda. Ehk võivad põhjuseks olla minu erinevatest valdkondadest pärit teadmised, mida oskasin siduda ja lisaks tõin ka sobivaid näiteid ilukirjandusest. Rääkisin ka palju juudi anekdoote. Pole sellist metoodikat teadlikult arendanud. See, mis haakus õpetatava teemaga, seda ka rääkisin.

Meenutage mõnda juhtumit õpetamisest.

Mulle tegi nalja, kui keegi püüdlik tütarlaps küsis, et kuidas Vana Testamendi eksam kujuneb. Vastasin, et raskeks teie jaoks, aga olge mureta, et kõik on läbi saanud. Küsis veel, et kas maksimaalset hinnet on võimalik saada. Vastasin, et teoreetiliselt küll, aga kui te selle saate, siis lähete teaduskonna ajalukku. Neid viisi oli siiski umbes 10%.

Teine tütarlaps püüdis väga innukalt konspekteerida ja ütles, et ma räägin liiga kiiresti, et kas saaks aeglasemalt. Vastasin, et teie asi on teada, mitte kirjutada.

Mis üheksakümnendatel tehtust kõige paremini õnnestus?

Õnnestus, et üldse ellu jäime ja edasi saime minna. Tegime seda, mida oli võimalik teha. Mõningase distantsiga tagasi vaadates ütleksin, et see oli riski peale välja minek, et mis meist saab. Aga on saanud küll.

Mida soovite usuteaduskonnale?

Palju aastaid!

Kätlin Liimets

Teemad: ,

Tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb! (Lk 21:28)