Esileht » Arvamused » Arvamus »

Kalevi kojutulek

25.06.2003 | | Rubriik: Arvamus, Kolumn

Juba ülemöödunud nädala reedest alates püüab Tartus Emajõe kaldal pilku skulptor Ekke Väli taastatud Kalevipoja skulptuur. Ehkki mälestussamba ametlik (taas)avamine toimus 22. juunil, võisid soovijad kogu eelneva nädala 4,6 meetri pikkust mõõgaga hiiglast imetlemas käia.
Tänapäeval, kui meil on võimalik minevikule analüüsivalt tagasi vaadata, pole saksa romantilistest juurtest võrsunud Kalevipoega kogu rahva kangelasena sugugi lihtne omaks võtta. Eriti kristlastel on olnud raske seda isemeelset vägilast oma maailmapilti mahutada.
Toon kinnituseks Meego Remmeli mõne aasta tagused mõtted: «Nii on varasemas rahvapärimuses ülim koht ikka Jumala Pojal, mitte Kalevipojal, ennemini Ristilöödul, mitte aga vägilasel. Kõige paremini on seda ehk poetiseerinud vanarahva vaimulikud rahvalaulud, kus ka kõige sügavama kannatuse ja valu üle kõrgub Ristilöödu ülestõusmise vägi ja lootus.»
Samas pole Kalevipoja tegemised ja põhimõtted alati vastuvõetavad näiteks maausu pooldajaile. Mõni kuu tagasi nähtud telesaates mainiti, et Vigala Sass kirjutab eepost ümber: «Kalevipojas» kirjeldatud perekonnaelu mudel pidavat kristlik olema, mis omakorda polevat eestlastele ajalooliselt omane.
Toomas Paul analüüsib oma äsja ilmunud mõtterikkas raamatus «Kirik keset küla» pseudofolkloori osa eestlaste rahvuseks kujunemisel ja tõdeb, et pärimuse mõju ei sõltu selle ehtsusest. Samas võib arvata, et võrreldes eheda folklooriga, on võltspärimus vähem seotud inimeste alateadvuslike arhetüüpidega, mistõttu tema poolt kantud sõnum on ajas lihtsamini muudetav ja kohandatav. Küllap on nii ka Kalevipojaga.
Eepose järgi olid Kalevipoja suhted ristiusuga pigem vaenulikud. Vabadussambaks kehastununa on aga tema ideoloogiline taust muutunud, näiteks olid mälestatavad sündmused tihedalt seotud ärksate eestlastest vaimulike tegevusega. Nii andis rahvusväeosade tekkeks olulise tõuke Kolga-Jaani pastor Villem Reiman, kes oma sõjajõudude loomise üle peetud koosolekul Tartus lausus: «Iga rahva ajaloos on hetki, mil välja antud veksleid saab ainult verega välja lunastada. Minu arvates on nüüd see aeg tulnud…»
Ehk võib niisuguste lisanduste tõttu mõista taastatud vabadussammast ristiusu ning rahvusluse ühendamisena, mis meil ka tänapäeval rahvana püsida aitab.
Toomas Jürgenstein

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)