Kaks uurimust kiriku liikmeks olemisest

10.04.2008 | | Rubriik: Määratlemata

Soome kiriku infokeskus on lühikese aja jooksul teavitanud kahe kiriku liikmete kohta käiva uuringu tulemustest. Üks puudutab liikmeks olemist ja saamist, teine valmidust siduda pärast õpinguid tööelu kirikuga.
Uurimus kirikuga liitumise põhjustest
Dotsent Juha Kauppinen on äsja avaldanud uurimuse, mis valgustab Tampere luterlike kirikutega liitunud inimeste tausta. Uurimuse kohaselt on 59%le kirikuliikmetest olnud inimese elulised sündmused, nagu abielu, ristimine, ristivanemaks olemine ja lähedaste surm või surma ligioleku tunnetamine, kirikuga liitumise põhjuseks. Hingelised ja vaimulikud põhjused on kirikusse tuleku ajendiks 32%l liitunutest. Elukohavahetust või kirikust saadavat abi on põhjusena nimetanud 9% uurimuses osalenutest.
Kauppise uurimuse kohaselt moodustavad kirikuga liitunud tavalisest tugevamini kirikuga seotud grupi. Kui kiriku liikmeks on saadud leerikooli järel, on liikmeksolek pikaajaline, samuti siis, kui liitutud on seoses ristivanemaks saamisega. Huvipakkuvateks ettevõtmisteks on nimetatud Tooma missa, Alfa-kursused, nn otsijate ja kahtlejate rühmad koguduste juures, samuti diakooniatöö ja perenõustamine.
Noored täiskasvanud astuvad kirikuliikmeks
Kirikuliikmeks astumise laialdasi uurimusi on tehtud Tampere evangeelse luterliku kogudusteühenduse liikmeskogudustes ka 1996., 2001. ja 2006. aastal. Kirikusse astus 1535 inimest, neist lapsi 221 ning 15aastasi ja vanemaid 1314. Viimastest oli 2006. aasta lõpus elus 1252. Kiriku liikmeks oli jäänud 1027 ehk 82%. Küsitlus viidi läbi liikmeteregistri andmete põhjal, posti teel ja individuaalsete vestluste abil. Posti teel saadetud küsitluslehtedele vastas 441 kirikuga liitunut, 53 neist küsitleti lisaks eraldi.
Kirikuga liitus kolme uurimisaasta jooksul mehi ja naisi ligikaudu ühepalju. Liitumishetkel oli nende keskmine vanus 34 aastat. Kirikuga ühinenute jagunemine ametikohtade järgi vastas ühiskonna ametiskaalale. Paljud liitunutest töötasid siiski tööstuses, ehitusalal või erasektoris.
Noorteleeri ajal kirikuga ühinenuid oli 265. Leerikursusel on noorte jaoks kirikuliikmeks jäämisel oluline tähendus. Ka täiskasvanute leeris käinud jäid edasi kiriku liikmeks. Noortest oli 2006. aasta lõpuks liikmeid 86%, täiskasvanute leeris käinutest 91%.
Oma väärtused kaalukausil
Noored täiskasvanud astuvad kiriku liikmeks üha sagedamini. Kauppise arvates on sisserändajatele kirikuliikmeks saamine kohanemise osaks. Ligi kümnendik kirikusse tulnuist on sisserändajad; 98% neist on liikmelisuse säilitanud.
Lapse sünd paneb uurimuse kohaselt vanemad mõtlema oma väärtushinnangutele. Ühtekuuluvus- ja turvatunnet rõhutasid ennekõike ristitavate laste isad. Ristivanemaks palumine oli 14%l põhjuseks, et kirikuliikmeks saada. Ristivanemaks olemine toob kirikusse noori täiskasvanuid, sest ristivanemaks võib olla vaid kirikuliige.
Surma ligiolekki pani väärtushinnangutele mõtlema. Liikmeteregistrist selgus, et iga kahekümnes vastanu oli surnud mõne aasta jooksul pärast kirikuliikmeks saamist. Samuti oli 10% vastanutest tabanud mingi tõsine haigus või lähedase surm.
9% kirikusse tulnuist oli olnud mingi teise usulise ühenduse liige. Põhjenduseks märgiti näiteks, et kirikus ei tarvitse end kogu aeg teostada. Äkiline usuline kogemus või pikem religioosne arutlus olid kirikusse tuleku põhjusteks.
4% vastanuist ütles, et liitusid kirikuga, sest tahtsid toetada kiriku väärtushinnanguid ja teha seal mingit tööd. Kui nad muidu ei osale kiriku tegevuses, tahaksid nad siiski liikmemaksudega edendada kiriku tehtavad head tööd.
Mõned, kes lahkusid naisvaimulike-vastase avaliku hoiaku tõttu, on kirikusse tagasi tulnud.
Kirikutöö pakub huvi
Teises uurimuses selgitati õppurnoorte motivatsiooni asuda tööle kirikusse. Nimelt selgus teoloogiadoktor Hanna Salomäki uurimusest, et ligi 70% kiriklikes õppeasutustes õppivatest noortest seob tulevased töösoovid kirikuga. Uurimuses osalenud noorsoo- ja diakooniatöö üliõpilastest kolmveerand oli osalenud kodukoguduse noortetöös. Paljude noorte side kogudusega oli küll kodust eemale õppima asudes katkenud. Õpingupaikades liigitavad kogudused aga noored ajutisteks liikmeteks.
Salomäki arvates on oluline hoida alal sidemed kodukogudusega, sest just sellest õpivad noored vastutust oma koguduse ees eemalolekuaastail. Uurija meelest peaks kirik mõtlema tulevastele töötegijatele juba nende õpinguajal. Salomäki uurimus näitab ka äratusliikumiste toetamise uusi suundumusi. Traditsiooniliste äratusliikumiste kõrvale on tulnud Tuomas-ühendus, ühiskritlus, karismaatilisus ja vabaühendused. Äratusliikumistega ühinemine on aga vähenenud. Hanna Salomäki arvates on uued liikumised arendanud süstemaatiliselt noortetööd.
Äratusliikumiste ning kirikute ja vabaühenduste vahelised piirid on ähmastunud, noored kohanevad kiiresti eri liikumistega. Luteri kiriku seisukohalt tähendab see tõenäoliselt seisukohtade ja töövormide avardumist, arvab Salomäki.
Allikas: Soome kiriku infokeskus
Soome keelest
Lea Jürgenstein

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)