Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Kaitseväe uus peakaplan on Gustav Kutsar

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Kaitseväe neljanda peakaplani ametisse seadmise ühispildil on kaplanid ja talitusel teeninud. Esireas: Taavi Laanepere (vasakult), Ago Lilleorg, Andres Põder, Gustav Kutsar, Riho Terras, Urmas Viilma, Tõnis Nõmmik, Jaan Jaani ja Kaido Petermann. Tiiu Pikkur

Jõuluaja teise pühapäeva jumalateenistusel seati Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus ametisse Eesti kaitseväe peakaplan major Gustav Kutsar.

Ametisse seadmise talituse viis läbi emeriitpeapiiskop, Eesti Kirikute Nõukogu president Andres Põder, teda assisteerisid peapiiskop Urmas Viilma, emeriitpeakaplan kolonel Tõnis Nõmmik, reservpeakaplan kolonelleitnant Taavi Laanepere ja Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku piiskop Ago Lilleorg. Kaasa teenisid toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru, staabi- ja sidepataljoni kaplan nooremleitnant Peeter Paenurm, kaitseväe orkester kolonelleitnant Peeter Saani dirigeerimisel ja organist Piret Aidulo.

Olla innustajaks
Jutluse pidas peakaplan Kutsar, ta meenutas, et 96 aastat tagasi hakkas kehtima vabadussõja relvarahu ja kaitseväe kaplaniteenistus loodi just vabadussõja ajal. Jutluse aluseks oli võetud Vana Testamendi Joona raamat. Kutsar leidis kaplani töös palju sarnasust Joona looga. Kaplani ülesannetest rääkides märkis Kutsar: «Kaplani ülesanne on usuliste detailide tähelepanek. Ma tahan selles oma kaplanitele eestvedajaks ja innustajaks olla!»
Uuele peakaplanile soovis jõudu ja edu kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras, kes tunnustas kaitseväe kaplaniteenistuse senist tööd ja tänas kolme eelmist peakaplanit: kolonele Mihkel Viiset ja Tõnis Nõmmikut ning kolonelleitnant Taavi Laaneperet. Terras pani uuele peakaplanile südamele, et kaplanid leiaksid tee inimesteni, kes on kaitseväe sisu ja selgroog. «Iga inimese jaoks peab kaplanil jaguma aega ja kaasamõtlemist,» rõhutas ta.
Eelmine peakaplan Taavi Laanepere andis uuele üle kaitseväe peakaplani ametiristi. «Major Kutsar on olnud enam kui üheksa aastat kaitseväe vanemkaplan ning andnud tähelepanuväärse panuse kaplaniteenistuse väljaõppe- ja arendustegevusse,» ütles Laanepere. «Usun, et selle ajaga on tal tekkinud kindel nägemus, kuidas ja kuhu kaplaniteenistust edasi juhtida.»

Tähelepanu Kaitseliidule
EKNi poolt tänas ametist lahkuvat peakaplanit Andres Põder, soovides talle palju jõudu edaspidises töös. Laaneperet tänas ka ja andis üle kaitseväe medali Riho Terras.
Pidulikust ametisse seadmise talitusest võtsid osa kaitseväe- ja politseikaplanid, kaitseväe ohvitserid, külalised kaugemalt ja lähemalt. Teiste hulgas viibis Soome kaitseväe peakaplan (kenttäpiispa) Pekka Särkiö.
Uuel peakaplanil Gustav Kutsaril tuleb esmalt hakata mitmeid kaplaniteenistuse vabu ametikohti täitma, sealhulgas ka iseenda vanem­kaplani kohale uus inimene leida. Erilise tähelepanu alla on ta võtnud Kaitseliidu, mis aastatega palju suuremaks kasvanud on. «Sel aastal püüan teha kõik ettevalmistused, et saaksime 2017. aastal Kaitseliidus ühe kaplanikoha juurde.»
Taavi Laanepere asub teaduslikule tööle. «Taastan oma doktoriõpingud, teemaks on väärtuspõhine juhtimine, mis haakub mingil määral ka minu magistritööga. Hakkan andma loenguid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuses Tartus. Ametikoht on nooremteadur, pagunid jäävad peale ja auaste on sama – kolonelleitnant. Kaplaniteenistusega loodan ikka seotuks jääda. Kui kuskil abi vaja on, olen reservis olemas.»
Pikemat usutlust Gustav Kutsariga saab lugeda Eesti Kirikust nr 7/8, 18.02.2015.
Tiiu Pikkur

GUSTAV KUTSAR
Sündinud 31.01.1965 Viljandis
Õpingud: EELK UI 1999, TÜ magister politoloogias 2007
Ordinatsioon: 1989 (diakon), 1991 (aseõp), õp õigused 2000
Teeninud Saaremaal ja Tartu Maarja kogudust
Kaitseväes kaplan al 2002, kõrgema sõjakooli lektor
Abikaasa Vilja töötab Tallinna Toomkoolis
Neli last ja kuus lapselast