Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Kahe kirikuga Tudulinnas

13.06.2018 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga

Napilt paarisajameetrise vahemaaga asuvad Tudulinna Linnamäel vana puukirik ja uus kivist pühakoda. 3 x Liina Raudvassar

Tudulinnas tunnistati 10. juunil hea tahte kokkuleppe allakirjutamisega soovi hoida kohalikku kultuuripärandisse kuuluvaid hooneid ning teha kõik selleks, et kogukond ühte sammu astuks.

Alutaguse metsamassiivide vahele rajatud Tudulinna võõrustas pühapäeval kõiki neid, kel kohalik ajalugu ja edasikestmine südameasjaks. Tere tulemast ütles päeva peakorraldaja, Tudulinna juurtega pianist Lauri Väinmaa. Edasi oli võimalik Andres Meresmaa juhatusel väisata Tudulinna olulisi kultuurimälestisi.

Ka usuelu oli rikas
Muust maailmast eraldatud Tudulinna kultuurilugu on rikas. Kuni 19. saj alguseni kuulus 1583. a esmamainitud (Tutinlinna) Tudulinna Rakvere mõisa alla, siis ehitati Tagajõe äärde puust mõisahoone (täielikult hävinud). Tudulinna vald toimis vahemikus 1866–2017, alates tänavusest aastast kuulub Alutaguse valla koosseisu.
1930ndatel tegutses Tudulinnas kümmekond erinevat seltsi – mängiti näidendeid ja lauldi koorides. Elanikke oli praeguse 400 asemel u 2100.
Usuküsimuste vastu olevat Tudulinnas valitsenud suurem huvi kui lähistel asuvas kihelkonnakeskuses Iisakus. Oma osa oli selles vennastekoguduse liikumisel. Tänapäeval üheksaklassilise koolina (õpilasi alla 20, töö liitklassides) tegutseva ajaloolise koolimaja lähistel seisab tänini 1808. aastal ehitatud palvemaja, kus peeti palvetunde veel 20. saj esimesel poolel. Palvemajja kogunes ka lõhenenud kogudus kuni uue kiriku ehitamiseni.

Kirikuid koguni kaks
Esimene kirik ehitati toona metsaga kaetud Linnamäele 1766. a. Järgmisel aastal pühitsetud kirik kuulus Viru-Jaagupi koguduse alla. Elanikkonna kasvamisega jäi kirik kitsaks ja 1862. a ehitati uus puukirik ning kogudus viidi üle Iisaku kihelkonda.
1924 asus kogudust esimese eestlasest vaimulikuna teenima Iisaku õp Voldemar Kuljus (1898–1979), kes oma liberaalsete vaadetega põhjustas nn usutüli, mis lõhestas koguduse kaheks – uuendusmeelsed jäid vanasse puukirikusse ning konservatiivse ilmavaate esindajad rajasid Eugen Sa­chariase projekti alusel uue, kivist kiriku, mis pühitseti 1939. aastal.
Seejärel tegutsesid Tudulinnas kaks kirikut kõrvuti, kummaski oma luterlik kogudus. 1947. a vana kirik suleti ja kaks kogudust ühendati. Uude kirikusse viidi orel, pingistik ja tornikell. 1951. a anti vana puukirik sovhoosile, torn tõmmati maha ja hoonesse rajati jahuveski.
Alates 1980ndate lõpust seisab hoone tühjana. Esialgsest sisekujundusest pole midagi alles peale paari rõdusamba, samuti mõned unikaalsed tolleaegset puuarhitektuuri iseloomustavad detailid.

Uus hingamine
Kuulsate Tudulinna köster-koolmeistrite Mathiesenite suguvõsast pärit pianist Lauri Väinmaa võttis südameasjaks aidata vana, kasutuna seisev ja ajahambast lagundatud puukirik uuele elule. Ta koondas mõttekaaslasi ning nii asutatigi eelmisel aastal MTÜ Tudulinna Kultuurikants, mis püstitas eesmärgiks taastada vana kirik kultuurikeskusena.
Tudulinna Rahu kogudus, Alutaguse vald, MTÜ Tudulinna Kultuurikants ja MTÜ Aja Instituut kirjutasid alla hea tahte lepingule, milles kõik osapooled kinnitavad valmisolekut ühendada jõud Tudulinna kultuuripärandi säilitamiseks, muu hulgas vana puukiriku taastamiseks.
Väinmaa tänas kõiki, kes siiani üritusele õla alla pannud, teiste seas Beethoveni Sõprade Klubi ja Märt Treierit, kes finantseerisid vana kiriku tornikuke renoveerimise. Ette loeti Nathan Kuke tervitus, kes pidas usuteaduse instituudi noore üliõpilasena Tudulinna vanas kirikus viimase jutluse 1947. aastal.
71 aasta pikkuse pausi järel kõlas Tudulinna vanas puukirikus taas muusika. Oonurme segakoori juhatas siit pärit legendaarne dirigent Ants Üleoja, kirjanduslikke vahepalu deklameeris samuti Tudulinna juurtega näitleja Tiina Tõnis.
Liina Raudvassar

Äsja restaureeritud tornikukk toodi vanasse pühakotta pidulikult hobuvankril sinimustvalge lipu lehvides. Esiplaanil Lauri Väinmaa.

Linnamäel avatud infotahvel annab hea ülevaate Tudulinna ajaloost ja kultuuripärandist.

Pildigalerii:

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)