Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Kaduvad ja kadumatud aarded

18.06.2014 | | Rubriik: Mõte pühapäevaks

Lihtne on öelda, et otsime kadumatuid aardeid, samas tegelik elu näitab, et kaduvad asjad viivad suure osa meie ajast ja mõtetest. Vahel on aeg, mis kulub kaduva peale, nii suur, et kadumatud aarded kipuvad sootuks ununema. Ometi elu keerdkäigud panevad sageli meie väärtushinnangud paika. Siis mõistame, mis on oluline ja püsiv. Seepärast tasub maiste asjade kõrval väärtustada rohkem igavikulisi.
Kirikuaasta aeg, milles oleme, näitab väga selgelt, mis on oluline ja püsiv. Algaval nädalal tähistame jaanipäeva ehk Ristija Johannese sünnipäeva. Johannes loobus kõigest maisest selleks, et olla teevalmistaja Kristusele. Lihtsas riietuses ja vaesuses kulges tema tee, kuid vaimselt oli ta rikkam kui ükskõik kes tolle aja inimestest. Just Ristija valikud olid need, mis panevad meid paar tuhat aastat hiljem tema sünnipäeva tähistama.
Jaanilaupäeval tähistavad eestlased võidupüha, mis näitab, et vabaduse nimel võideldes tasus tuua ohvreid, sest vaid seeläbi sai rahvas vabaks ning selle võidu häid vilju maitseme ka tänapäeval, elades vabas Eestis.
Maailmas on kadumatud aarded ja nende poole tasub püüelda, olgu need siis usulised või rahvuslikud. Alati peaks mõtlema, millised tagajärjed on meie valikutel. Kas otsime kaduvat või püsivat, mida meie järelgi veel meenutataks.
Kaido Soom

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)