Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Kaduvad ja kadumatud aarded

10.06.2020 | | Rubriik: Mõte pühapäevaks

Otsustel, mida elus teeme, on pikaajalised tagajärjed, elu ise on lühike ja möödub kiiresti. Meil tuleb mõelda, millele oma aega ja andeid pühendada, et see aitaks meid ennast ja kaasinimesi. Jeesus ütleb: „Koguge endile aardeid taevasse, kus koi ega rooste neid ei riku ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta! Sest kus su aare on, seal on ka su süda.“ (Mt 6:20–21)

Kui töötame palehigis, et saada ihaldatud asju ja kogemusi, peame olema valmis, et suur osa sellest võib osutuda kergesti riknevaks kaubaks: kinnisvara laguneb, auto roostetab ja inimsuhted võivad minna sassi. Paljusid asju saab asendada: võib osta uue auto, luua uue lähisuhte, asendada kulunud põlve- või puusaliigese ja puuduvad hambad proteesiga, tänapäeva meditsiinis siiratakse ka elutähtsaid organeid. Mida teha aga kulunud ja katkise hingega?

Hinge tervise alus on lähedane osadus oma Loojaga, elu Jumala lapsena. Siiras usk aitab eristada tähtsaid ja vähem tähtsaid asju, teha olulisi ja õigeid valikuid ning vältida seda, mis hingele kahju teeb. Religioon loob korrastatud ja mõtestatud maailma, kus maisele mõõtmele on vastukaaluks ka vertikaalne taevane mõõde. See harmoonia kajastub ka usuga seotud kultuuris: muusikas, arhitektuuris, kujutavas kunstis ja kirjanduses. Küllap oleks meis ja meie ümber rohkem ilu, kui oleks rohkem inimesi, kes kadumatut aaret otsivad, ehk oleks siis ka meie pühakojad enam ehtelaeka sarnased: kaunid, puhtad ja korras.

Tiina Janno

Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle tema on valinud enesele pärisosaks. (Ps 33:12)