Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Kadunud ja jälle leitud

17.06.2015 | | Rubriik: Mõte pühapäevaks

Üks tuttav kaotas kunagi abielusõrmuse, mis pandi talle laulatusel sõrme. Tema jaoks oli see sõrmus väga oluline, sest see tuletas talle meelde elu kõige olulisemat päeva ja siis antud abielutõotust. Ta otsis seda sõrmust väga kaua ja kui ta selle üles leidis, oli üliõnnelik.
Mõned asjad tähendavad meile väga palju. Veel rohkem tähendavad aga inimesed. Olen vaadanud telerist, kuidas looduskatastroofide järel otsivad inimesed kaotsi läinud omakseid. Selles on meeleheidet, aga ka armastust. Ja kui kadunud inimene üles leitakse, täidab otsijate hinge suur rõõm. Armastus kellegi või millegi vastu on suur jõud ja see paneb otsima kadunut.
Nii armastab ka Jumal inimest. Jumal on inimese loonud ja talle elu andnud. Ta teab meist igaühest kõike. Tema armastus inimese vastu on nii suur, et ta saatis oma Poja siia maailma selleks, et meid päästa. Jumal kutsub meid enda juurde ning tahab meile anda elu ja kõike ülirohkesti.
Ometi ei kuule inimene sageli Jumala kutset. Ta ei järgi alati neid üllaid reegleid, mida Jumal inimese õnneks on andnud. Ning siis unustab inimene selle armu, mille ta ristimises on saanud. Ometi on Jumala armastus nii suur, et ta ei hülga inimest. Otse vastupidi, Looja annab üha uusi võimalusi tulla tema juurde ja oma elu korrigeerida. Ning kadunud inimese leidmisest on taevas suur rõõm. Kuulgem siis otsiva Jumala kutset!
Kaido Soom

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)