Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Kadunud ja jälle leitud

15.06.2010 | | Rubriik: Mõte pühapäevaks

Kunagi olin kirikus ja juhtusin kuulma, kuidas koguduseliikmed rääkisid endisest Nõukogude Liidu aegsest parteitegelasest, kes on hakanud kirikus käima. Nende jutu peatoon oli pahameelne, sest üks endine punane ei võinud truude koguduseliikmete arvates meelt parandada ega kirikusse tulla.
Umbes samalaadne kogemus oli mul paari nädala eest Berliinis, kus loengus oli külas uus Berliini linna superintendent, kes oli masendunud koguduste suletuse pärast. Ta ütles, et kogudused kuivavad kokku, sest inimestel on seal hea olla ja pole mingit huvi uusi liikmeid vastu võtta. Kui keegi elukriisi mõjul kirikusse tulebki, siis antakse talle truude koguduseliikmete poolt mõista, et ta pole ju terve elu kogudusse kuulunud, ja nii lahkuvad uued inimesed pettunult kirikust.
Inimlik lähenemine mõistab ligimese hukka tema mineviku pärast. Jumal aga on teistsugune. Jumala armastus otsib eksijat ja kadunut ning andestab kõik mineviku vead ja avab uue võimaluse. Jeesus tuli siia patusesse maailma, et anda kadumaläinule uus võimalus. Kristus suri ristil patuste, mitte õigete eest.
Nii võime meiegi tunda rõõmu sellest, kui keegi eksija jälle õige tee leiab. Jumala armastus aitab meil teda vastu võtta ja andestada mineviku vead ning tunda rõõmu uuest koguduseliikmest.
Kaido Soom

Tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb! (Lk 21:28)