Kadriorus kõlas kaunis eesti keel
/ Autor: Rita Puidet / Rubriik: Uudised / Number: 16. märts 2022 Nr 11 /
Üleeile oli riiklik tähtpäev, emakeelepäev. Sel päeval luges president Alar Karise üleskutsel Kadriorus presidendi kantselei juures enam kui 70 inimest päikesetõusust loojanguni – umbes üheksa tunni jooksul – eestikeelseid tekste. Soovijad said ettevõtmist jälgida video vahendusel. Keegi ei pidanud eemale jääma, sest igaüks võis valida endale sobiva aja, et lugemisest osa saada.
Kuna iga lugeja sai valida enda jaoks olulise või meelepärase teksti ja lugemise ajaks oli ette nähtud kümme minutit, oli tegu tõeliselt suurejoonelise ja erilise ettevõtmisega. Tekste luges ühtekokku poolsada inimest: tuntud ühiskonnategelasi, kirjanikke ja näitlejaid, haridus-, teadus- ja kunstiinimesi jt. Tekstide ampluaa ulatus Facebooki postitustest ja ajaleheartiklitest teadustööde ja luuleni.
Tekstide valikul oli kindlasti lähtutud ka olukorrast Ukrainas, seda seotust oli selgelt märgata. Nii luges Joonas Hellermaa katkendit Juhan Peegli sõjaromaanist „Ma langesin esimesel sõjasuvel“. Ja Rein Veidemann, kes luges Hando Runneli luuletust „Ilus maa“, tunnistas, et luuletus, mis on lauluna kõlanud ka laulupidudel, on saanud äkitselt sõjaaja konteksti. Ta vabandas enne lugemist, kui peaks lugedes härdaks minema.
Teiste seas lugesid tekste ka peapiiskop Urmas Viilma, kes oli valinud piibliteksti esimese, 1739 ilmunud pühakirja algusest ja seejärel ka kehtivast Piiblist, 1997. aasta tõlkest. Kirjakohaks oli ta valinud apostel Pauluse kirjast korintlastele 13. peatüki, mida teame armastuse ülemlauluna. Tekste luges ka Risti koguduse õpetaja Annika Laats. Huviga kuulasin aga ka Jaak Printsi valitud Jaan Krossi (1920–2007) värssromaani „Tiit Pagu“, mis ilmus alles kirjaniku 100. sünniaastapäevaks. Teame autorit kui meisterlikku romaanikirjanikku, kellel Nobeli kirjandusauhind kahjuks siiski saamata jäi.
Samal ajal oli Hopneri majas konverents ja sealgi teemaks keel oma mitmekesisuses: kõneldi nii muutuvast keelest, keele rollist inimese kujundamisel kui emakeele hoidmisest välismaal. Oma mõtteid jagasid gümnaasiumiõpilane, tõlkija, kirjanik ja diplomaat, ilmarändurid, aga ka Eesti Keele Instituudi direktor Arvi Tavast.
Rita Puidet
