Esileht » Uudis » Uudised »

Kadrina koguduse suurpäev

01.12.2006 | | Rubriik: Uudised

Kadripäeval, 25. novembril pidas Kadrina kogudus 775. aastapäeva.

Päev algas jumalateenistusega kirikus, kus teenisid peapiiskop Andres Põder, Virumaa praost Avo Kiir, külalisena Pärnumaa praost Enn Auksmann, kes oli kohal kui ristitava ristiisa, ja allakirjutanu. Peapiiskop pühitses kogudusele uue väikese armulauakarika koduse armulaua tarvis ja toimus ristimistalitus, kus jumalariigi kodakondsuse sai kaks last.

Tihedalt seotud

Kadrina rahvamajas etendus hiljem koguduse pühapäevakooli kasvandike näidend «Legend pühast Katariinast» – toodi lavale koguduse nimipühaku lugu. Selle oli lavastanud õpetaja Margi Loide. Etendus sai väga sooja vastuvõtu osaliseks.

Järgnenud sõnavõttude ja õnnitluste hulgas tuletas teiste seas Kadrina vallavolikogu esimees Ain Suurkaev meelde mõtet, et Kadrina vald ja valitsus ning kohalik kirik on omavahel tihedalt seotud, kuna mõlemad on kohalike inimeste jaoks ning nende teenimiseks.

Pärastlõunal oli vallarahval hea võimalus kohtuda peapiiskopiga raamatukogus, vestelda kiriku olukorrast Eestis minevikus ja praegu ning küsida ajatut laadi küsimusi. Päeva lõpetas õhtusöök koguduse leerimajas kitsamas ringis koguduse töötajatele ja külalistele. Külla olid sõitnud Soomest Lapua sõpruskoguduse endine õpetaja Esko Hautala abikaasaga ning Norrast sõpruskoguduse õpetaja Birger Hendrik Fossum abikaasaga.

Aastasadu kestnud palve

Kadrina koguduse algust on loetud aastast 1231, niisiis täitus tänavu 775 aastat kristliku kiriku algusest siin paigas. See aastanumber on siiski suhteline: uurijad on oletanud, et sel ajal võis kohapeal olla juba oma preeter ja võib-olla tehti algust ka esialgse kiriku ehitamisega. Praegune kirik on mõnisada aastat noorem ja pärineb 15. saj lõpust.

Arvan, et siia sobib üks tsitaat: «Kes tohibki nii kaugesse minevikku piiluda, praotada ammu suletud uksi, puudutada saatusi, kive, kõrbenud maad ja tärkavat lootust, tullis nagisevat siledat aerupuud?» (Lennart Meri, Hõbevalgem.)

Selge on, et Taani hindamisraamatus on see koht äramärkimist leidnud ja kümme aastat siia-sinna pole kiriku ajaloo, seda enam siis igaviku seisukohalt eriti tähtis, eks. Peamine on siiski, et siin pole aastasadade jooksul kunagi lõppenud jumalateenistus ja palve, hoolimata sõdadest ja rasketest aegadest.

Nimipühaku järgi

Kui kõik jälle vaikseks jäi, tärkas taas ka lootus. Muide, Kadrina alevik on oma nime saanud just kohaliku kiriku nimipühaku – Aleksandria püha Katariina järgi.

Küllap on kirik elanud ikka samas rütmis rahva saatusega. Peab silmas pidama ka tuntumaid nimesid minevikust, kes on kohalikku kogudust teeninud: Heinrich Stahl, esimese eesti grammatika koostaja, estofiilsed kirjamehed ja rahvaluule kogujad Reiner Brockmann ja Arnold Knüpffer. Gustav Beermann, üle-eestiliselt tuntud vist küll rohkem oma isa, kah Gustav Beermanni, mitme Eesti kiriku ehitusmeistri, järgi.

Kadrina kandist on pärit ka Friedrich Reinhold Kreutzwald. Seda rida võiks veelgi täiendada. Piirdugem praegu sellega.

Mulle isiklikult meeldis kõige rohkem see, et koguduse aastapäeva jumalateenistuse käigus sai ristitud kaks last. See oli tolle päeva juures kuidagi eriti ilus ja tähenduslik. Lootust on alati!

Meelis-Lauri Erikson,

,

Kadrina Katariina koguduse õpetaja

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)